EL kaotab usu Kreekasse

Katri Soe-Surén 06. aprill 2011, 10:55

Eurotsooni riigid plaanivad Kreeka riigivõla ümbervõlastamist, kirjutab Financial Times Deutschland.

FTD andmetel ei ole Kreeka riigivõla ümberstruktureerimine enam välistatud. Põhjuseks kasvavad kahtlused, et Kreeka ei suuda tuleva aasta jooksul võlakirjaturgudele tagasi tulla ning peab end osaliselt ise finantseerima. Sellest tulenevalt vajab riik eurogrupilt suuremaid laene. „Abipaketi pikendamine ja suurendamine ei ole poliitiliselt põhjendatav. Tuleb teha järeldused,“ on FTD-le öelnud ühe eurotsooni suurriigi esindaja.

Kreeka ümbervõlastamine puudutaks ka teisi eurotsooni kriisiriike. Finantsturgudel hakataks kohe spekuleerima selle ümber, kas ümbervõlastamisele läheksid ka Iirimaa ja Portugal ning kasvaksid nende võlakirjade riskikulud. „Kolme riigi probleemid on tihedalt seotud. Gordioni sõlm tuleb läbi raiuda,“ on eurogrupi sees kõlanud üldine seisukoht.

Kreeka saab alates maikuust 2010 eurotsooni ja IMFi laenu. Kokku 110 miljardist eurost on välja makstud ligi pool, programm kestab aastani 2013. Tuleva aasta 1. kvartalist peaks riik plaani kohaselt oma finantsvajadusi aga jälle võlakirjadega katma. Et see võimalik oleks, peaksid aga Kreeka riigivõlakirjade intressid oluliselt langema. Kümneaastaste võlakirjade intressimäär oli teisipäeval 12,7 protsendiga kõrgem kui läinud aasta mais ning ühtlasi kaks korda nii kõrge kui intress, mida Ateena valitsus maksab oma hädaabi laenu eest.

Ümbervõlastamine – olgu see siis võlakirjade tähtaegade pikendamise, nende devalveerimise või intresside maksmise katkestamise kujul – tabaks peamiselt erainvestoreid ja pankasid ning kindlustusi. Ka praktiliselt peitub ümbervõlastamises märkimisväärseid riske. Riiklike võlakohustuste restruktureerimiseks ei ole Euroopa Liidul meetodit. Kreeka peaks tingimused ise välja kauplema ja sõltuks võlausaldajate heast tahtest. Toetaksid ka EL ja IMF. Asi läheks rööbastesse alles 2013, kui tööd alustaks uus Euroopa Stabiilsusmehhanism.

Kreeka on seni ümbervõlastamisele ei öelnud. Ka IMF ja EL välistasid veel esmaspäeval selle plaani. FTD andmetel on aga Kreeka rahandusminister Giorgos Papakonstantinou nüüd valmis asja siiski kaaluma.

Ühe rahandusministeeriumi andmetel on kõigepealt vajalikud Euroopa pankade stressitestide tulemused, et suudetaks paremini hinnata ümbervõlastamisest tulenevaid ohtusid. Lisaks peaks olema pilt selgem Portugali osas. Enamiku ELi valitsuste ja juhtivate pankade hinnangul peaks riik vastu võtma euro hädaabi. On aga ebatõenäoline, et Portugal veel juunis toimuvate ennetähtaegsete valimiste eel abipalve esitab.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    07. April 2011, 15:26
    Otsi:

    Ava täpsem otsing