Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

IMF soovitab kapitalivooge kontrollida

Katri Soe-Surén 06. aprill 2011, 14:15

IMF on välja töötanud rahvusvaheliste kapitalivoogude kontrollimise juhised. Arenevate turgudega riigid, kellele need peamiselt mõeldud on, sooviksid IMFi kontrolli pigem vältida. 

Arenevate turgudega riigid on ka seni juba üritanud kapitali juurdevoolu tööstusriikidest vähendada. IMF soovib nüüd, et lõpeks eri abinõude plaanitu vohamine, ning on tõusvate turgude jaoks paika pannud rea juhtnööre.

Nimesid ei nimetata, tõenäoliselt on aga mõeldud selliseid riike nagu Brasiilia, Lõuna-Korea, Indoneesia või Türgi, kirjutab Neue Züricher Zeitung. Uus raamistik määrab ära tingimused, mille puhul IMF kapitalikontrolli heaks kiidab.

Kapitalivoogude kontrolli tuleks IMFi arvates rakendada, kui on täidetud kolm tingimust. Esiteks ei tohi valuuta olla alahinnatud. Kui ta seda on, peaks riik lubama selle hinna tõusu kapitali juurdevoolu abil. Teiseks peaksid valuutareservid juba olema adekvaatsel tasemel. Kui need on liiga väikesed, võiks riigi keskpank suurendada valuutaostu abil reserve, mis oma valuuta kurssi alandab. Kolmas tingimus näeb ette, et riigi majandus on ülekuumenemise faasis. Selle vastu aitab piirav raha- ja finantspoliitika. Kui aga keskpank baasintressi tõstab, siis tõmbab see tõenäoliselt veelgi rohkem välismaist raha ligi, mistõttu seda teed ei saa minna.

Tõusvate turgudega riigid ise sooviksid olla vabad selles, millal ja milliseid meetmeid nad rakendavad. Muu hulgas ollakse seisukohal, et tugeva juurdevoolu põhjused on tööstusriikides, nimelt USAs.

Ka IMF on seni olnud kapitalivoogude vaba liikumise poolt. Samas on nüüdseks arenenud riikide ülimadalad intressimäärad ja kõrged kasumimäärad tõusvatel turgudel viinud selleni, et neisse on voolanud suured kogused kapitali.

IMFi tegevjuht Dominique Strauss-Kahn ütles uut poliitikat kommenteerides, et fond on võtnud kapitali kontrolli kohta „väga pragmaatilise“ hoiaku. Nagu ka maksude kasutamise, intressimäärade ja teiste meetmete kohta, mis võimaldavad sularaha liigutamist riikidest sisse ja välja. „See ei saa asendada õiget majanduspoliitikat, aga kui majanduspoliitika on paigas, siis võib see olla ajutiselt vajalik,“ ütles Strauss-Kahn.

Mõned IMFi juhatuse liikmed olid plaani vastu, kartes, et selle tulemuseks võib olla rohkem kahju kui kasu. „Kapitalivoogude teema on lähenemiselt lõhenenud ja analüüsilt ebapiisav,“ ütles agentuurile Bloomberg Paulo Nogueira Batista, IMFi Brasiilia ning teiste Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide asedirektor. „Praegune diskussioon on katse valmistada ette pinda fondi veelgi suuremale sekkumisele tõusvate turgudega riikide poliitikasse.“

IMF ei määra karistusi neile riikidele, kes ei järgi IMFi juhiseid, kuid neile võib langeda vari, mis on kahjulik nii rahvusvahelises kui ka siseriiklikus plaanis.

IMFi samm võib omakorda tugevdada diskussiooni „kuuma raha“ põhjuste üle, mis võivad destabiliseerida läveriikide majandusi. Väidetavalt keskendub IMF liigselt kapitali vastuvõtjatele, samal ajal kui algallikad pääsevad „karistamatult“. Mõned riigid süüdistavad lõtva USA rahapoliitikat, mis pumpab liigset kapitali globaalsetele turgudele. IMF lubab nüüd analüüsida ka USA lõtva rahapoliitikat.

Neue Züricher Zeitung kirjutab oma analüüsis, et avatud kapitaliturud on siiski väärtuslikud, aidates arenevatel turgudel finantseerida projekte, mis ilma võõrkapitalita võimalikud ei oleks. Kapitalivoogude kontrolli kasu on aga küsitav. Brasiilia puhul näiteks ei peatanud välismaalaste võlakirjaostude reguleerimine reaali revalveerimist. Samuti pole selge, mida on IMF mõelnud „ala- või ülehinnatud valuuta“ all ja mis on „adekvaatsed valuutareservid“ – kõik see sõltub hindajast.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. April 2011, 14:15
Otsi:

Ava täpsem otsing