Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Juhatuse liige ei vastuta iseenesest maksuvõla eest
Viimasel ajal on muutunud aktuaalseks maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri võimalus nõuda sisse äriühingu maksuvõlg juhatuse liikmelt. Selle maksuõigusliku vastutusega seoses on tõstatatud mitmeid ebaõigeid hüpoteese, näiteks justkui tagaks ärijuht isiklikult äriühingu maksukohustusi ja vastutaks a priori maksuvõla eest.
Juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse tegemiseks on üldistatult kaks eeldust. Esiteks äriühingu maksuvõlg, mida maksuametil ei ole õnnestunud äriühingult sisse nõuda. Teiseks juhatuse liikme poolt tahtlikult või raskest hooletusest kohustuste rikkumine, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg.
Juhatuse liige ei vastuta iseenesest isiklikult äriühingu maksuvõla eest. Maksukohustused on äriühingul ja juhatuse liiget ei saa käsitleda nende täitmise garantiina. Juhatuse liikmel on vaid kohustus korraldada äriühingu kohustuste täitmist. Ta peab looma selleks vajalikud tingimused juhtimise, järelevalve jms näol. Talle võib küll ette heita, et on rikkunud oma hoolsus- ja lojaalsuskohustusi äriühingu ees, kuid ta ei vastuta, kui on täitnud oma kohustusi korrektselt, kuid äriühingul on muudest asjaoludest tulenevalt maksuvõlg.
Muuks asjaoluks võib olla näiteks äririskide realiseerumisega tekkinud kahjust tulnud likviidsuskriis või maksejõuetus. Olenevalt situatsioonist võib juhatuse liige teatud olukorras jätta maksuvõla tasumata, et täita selle asemel mõne äriühingu eksistentsi ja jätkusuutlikkuse jaoks vajalikuma kohustuse. Vastutust välistavaks õigustuseks on see, et juhatuse liige peab järgima eelkõige äriühingu huve. Samuti kehtib piiratud vastutusega äriühingu kontseptsioon. Samas ei saa makseraskuste tekkimisel jääda passiivseks ja maksuhaldurit ignoreerida - siiski tuleb esitada deklaratsioone, teha halduriga koostööd, proovida maksuvõlg ajatada jne.
Tulenevalt maksuõigusliku vastutuse aluseks oleva süü rangemast vormist (tahtlus või raske hooletus) võib ärijuhi vastutus olla välistatud ka siis, kui ta juhindub heas usus äriühingu maksukohustuste täitmise korraldamisel seaduses sätestatust, kuid maksuhaldur tõlgendab hiljem maksuobjekti tekkimise õiguslikke aluseid teisiti. Samas, kui juhatuse liikmel on probleeme seadustest arusaamisega, on mõistlik neid lahendada koostöös spetsialistiga. Samuti võib taotleda maksuhaldurilt eelotsust või kirjalikku selgitust, millele võib tugineda hilisemas vastutuse kohaldamise vaidluses.
Autor: Siim Mägi