Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Odav raha sai letilt otsa, laenu fikseerimine üksi ei aita

ÄP 07. aprill 2011, 00:00

Ülimadalate intresside aeg on selleks korraks möödas ja Äripäev soovitab nii enda kui ka firma äriplaane tehes sellega arvestada. Meil laenude aluseks valdavalt olev kuue kuu Euribor on kerkinud aastaga enam kui poole võrra, 0,9 protsendilt 1,6 protsendile.

Valmis peab olema, et aasta pärast võib intress alata numbriga 3. Keskpankadel ei jää inflatsiooniga võitlemiseks midagi muud üle kui raha hinda kallimaks muuta.

Mida selle teadmisega siis pihta hakata? Ühest küljest on Euroopa Keskpanga baasintressimäära tänane ja ka mõned tulevased tõsted praeguseks juba laenuintressidesse ja aktsiatessegi sisse arvestatud.

Niisamuti on Eesti majanduse seis suhteliselt normaalseks minemas, mistõttu intresside tõusu võivad ilma suurema tagasilöögita alla neelata nii tarbijad kui ka ettevõtjad. Kindlasti on eluasemelaenude võtjatele ja sisekaubandusele intressitõus halb, sest eluasemelaenude tõusev kulu jätab muuks tarbimiseks vähem raha.

Samas aitavad alanev tööpuudus, kasvav majandus ja usaldusindeksid ning aasta teises pooles hoogu võttev palgatõus intressitõusu taandada.

Negatiivne on intressitõus ka võlakirjaomanikele ja võlakirjafondide osakuomanikele, kuna nende hinnad langevad. Kuidas end kaitsta? Suurendada portfellis aktsiate osakaalu, miks ka mitte mõelda kinnisvara ostmisele, et teenida renditulu (renditulu peaks olema kõrgem aktsiate dividenditootlusest) või metsamaa omandamisele.

Hea on intressitõus hoiustajatele, proovida tasuks näiteks lühiajalisi hoiuseid ja neid omakorda uuendada juba kõrgemate intressimääradega. Tõsi on muidugi see, et Eesti inflatsioonitase on ja jääb aga ilmselt pikaks ajaks kõrgemaks hoiuseintressidest ja negatiivse reaalintressiga kaotab raha pangas ostujõudu.

Aktsionäri seisukohast on huvitav, et Euroopa Keskpanga intressi tõstmine on tugevdanud europõhiseid varasid. Veel üsna hiljuti spekuleeriti, et euro langeb Kreeka ja teiste maade probleemide tõttu dollariga suhtesse 1:1. USA Föderaalreserv aga intressi tõstma seni ei ole kiirustanud ning dollar on USA eksportööride ja USAd külastavate turistide rõõmuks üllatavalt nõrk ja euro tugev.

Rääkides intresside tõusu globaalsest tasandist ning mõjust Eestile n-ö ringiga, võib arvata, et see on väga halb Lõuna- ja Ida-Euroopale, kus majandus pole veel taastunud ja kus on suur laenukoormus. Samas on intressitõus Saksamaa jaoks inflatsiooni ohjamiseks väikegi.

Probleemiks on, kuidas valitsused suudavad rahapakkumist vähendada. Riikide võlad vajavad tagasimaksmist ja selleks on kõige lihtsam raha juurde trükkida.

Aasta tagasi soovitasime juhtkirjas intressimäärade tõusuks end ette valmistada näiteks laenuintresside fikseerimisega. Eks sama soovitus jääb õhku ka nüüd, kuigi tuleb tõdeda, et sellisel juhul võib pank riske suuremaks hinnata ja vastutasuks riskimarginaali kergitada.

Igal juhul on mitu head aastat kestnud odava raha ajastu selleks korraks läbi. Tarka majandamist!

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:51
Otsi:

Ava täpsem otsing