Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

'Manoni' võidukäik

Mari Hiiemäe 08. aprill 2011, 00:00

Vanemuise teatri aktiivses repertuaaris on "Manoni" Jules Massenet' ooperiversioon. Eile sai see täiendust sama pealkirja kandva balleti näol rahvusooperis Estonia.

Et kaks kolmandata ei jääks, siis ootab peagi publikut ees kolmaski Manoni loo ainest kasutav lavateos - sügisel on rahvusooper Estonia valmis välja tooma ooperi pealkirjaga "Manon Lescaut", sedapuhku Giacomo Puccini oma.

Eepilises mõttes on lugu kõigis kolmes etenduses sama, sest lavastused on loodud Abbé Prévost' romaani "Ševaljee des Grieux' ja Manon Lescaut' lugu" ainetel, kuid nii muusikalises kui ka visuaalses mõttes on iga teos teisest erinev. Massenet' "Manon" ja Puccini "Manon Lescaut" on kaks erinevat ooperiteost. Verivärske balletietendus "Manon" toetub Massenet' muusikale, sisaldamata samas jälgegi sellest, mida Massenet' oma ooperiversioonis kasutas.

Balleti muusikaline kujundus on loodud hoopis Massenet' teiste muusikateoste põhjal, milleks on ooperid "Le Cid", "Chérubin", "Tuhkatriinu" ja "Don Quijote" ning katkendid oratooriumitest, laulutsüklitest ja orkestrisüitidest.

Visuaalsest ja muusikalisest erinevusest hoolimata on süžee suuresti sama. Manon on imeilus naine, kes on ihaldatud kurtisaanina suutnud sisse sulada 18. sajandi Pariisi kõrgklassi. Manoni nõrkuseks on luksuslik elu ning selle saavutamise nimel tuleb tal teha valikuid, mis panevad proovile nii tema moraalse pale kui ka janu tõelise armastuse järele.

Lugu on traagiline ja kütkestav. Olgugi et see võib olla vaatajale tuttav mõnest juba nähtud lavastusest, ei muutu ta kindlasti igavaks.

Kontseptuaalne ballett. Balleti "Manon", mis värskelt Estonias lavale jõudis, on loonud Inglismaa koreograaf Sir Kenneth MacMillan ning selle maailma esietendus toimus aastal 1974. Sellest ajast peale on seda balletti paljudes riikides lavastatud, nüüd viimaks ka Eestis.

Õigus "Manoni" lavastamiseks on omamoodi kvaliteedimärk teatrile, kus etendus välja tuleb, kuna mitte iga balletitrupp, kes tahaks "Manoni" tantsida, ei saa selleks luba. "Manon" eeldab võimekat truppi, mis peab eelnevalt saama heakskiidu Sir Kenneth MacMillani lese leedi Deborah MacMillani käest.

Kuna eesti soost tantsijad Toomas Edur ja Age Oks on MacMillani "Manoni" peaosi Londonis tantsinud, siis oli leedi Deborah positiivne hinnang Eesti rahvusballeti trupile kerge tulema. "Toomas Edur ja Age Oks on väga põhjalikud, väljendusrikkad ja suurepärase klassikalise baasiga tantsijad. Nende esitus Londonis oli tipptasemel ja ma olen kindel, et nad suudavad aidata ka Eesti rahvusballeti tantsijaid end neis rollides leida," kinnitas Deborah MacMillan.

Unistuste rollid. Vahetu tantsuõpetaja töö Eesti trupiga tegi ära koreograaf Karl Burnett, kes on toonud "Manoni" lavale ka Buenos Aireses, Houstonis ja Helsingis. Kuna tegemist on kontseptuaalse lavateosega, on Burnett püüdnud balleti koreograafia muutumatuna hoida. Teiste riikide analoogidest erineb Eesti "Manon" seega peamiselt vaid iga osatäitja isikliku rollikäsitluse nüansside poolest.

Mis puutub peaosasse, siis Oksa ja Eduri sõnul on "Manoni" näol tegemist priimabaleriini unistuste rolliga - see on sisukas, dramaatiline ja värvikas. Et tantsijate tase oleks keerukate rollide vääriline, on üheks "Manoni" peaosatäitjatest kutsutud Eve Mutso, kes kuulub koosseisulisena Šoti rahvusballeti ridadesse. Samuti on laval Eesti rahvusballeti tugevaimad tantsijad ning kaasatud on ka balletikooli õpilased.

"Sellel dramaatilisel teosel on meie tantsijate jaoks varuks väga huvitavad rollid. Kui lisada neile Mia Stensgaardi stiilne lavakujundus ja kostüümid ning meie teatri orkestri laitmatus esituses kõlav Massenet' inspireeriv muusika, võime olla kindlad, et teid ootab ees unustamatu ja nauditav balletiõhtu," kõlab Eduri ja Oksa ühine seisukoht.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:13
Otsi:

Ava täpsem otsing