Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Patsientide esindaja: tavaline asjade käik – präänik, reklaam ja kontroll 

Birjo Must 08. aprill 2011, 13:47

Eesti Patsientide Esindusühingu infojuht ja nõustaja Anne Veskimeistri sõnul on tavaline, et ravimifirmad annavad arstidele mingisuguse prääniku ja siis seovad nad endaga reklaami ja hilisema kontrolli kaudu. 

„Ma ei tea täpselt, mis üritusega oli ravimifirma MSD puhul tegu on, aga meelelahutus ja reklaam on väga tavaline jätk ka konverentsidele. Tavaliselt on tegemist ürituse sponsoriga ehk see on juba üritusse sisse kirjutatud ning see on tavaline ravimifirmade müügitöö,“ rääkis Veskimeister.

Nad annavad mingisuguse prääniku ja siis mingil määral seovad endaga reklaami kaudu ja pärast ka kontrolli kaudu, kas seda on kasutatud, lisas ta.

Veskimeistri kinnitusel on patsientide esindusühingule tulnud mitmeid kaebusi, et arstid on muutunud ravimite väljakirjutajaks, mitte põhjuste otsijaks. „Inimesed ootavad seda, et otsitaks ja ravitaks põhjusi, mitte ei kirjutataks antidepressante välja, mis on väga levinud neuroloogide puhul näiteks,“ sõnas ta.

Infojuhi sõnul on see kapitalistliku ühiskonna märk, mis on muutunud tänu ravimifirmade suurele rahakotile ja heale müügitööle väga levinuks. „Esiteks kõik tervishoiuteenuseid pakkuvad asutused on äriüksused, kelle eesmärgiks on kasumit teenida,“ rääkis Veskimeister. „Teisalt aga tekitatakse olukord, kus inimesele pakutaksegi põhiliselt ravimipõhist abi või teenust, mis tegelikult toob aga endaga kaasa kõrvalmõjusid ja teisi tagajärgi.“ Seega ühest otsast ravib ja teisest otsast võtab tervist ära, sõnas ta.

Praegu ongi inimesed Veskimeistri sõnul süsteemi poolt programmeeritud nii, et haaravad ruttu ravimi järele, kui neil on mingi häda. Tegelikult on olemas ka palju muid viise, mida arstid ei oska veel tutvustada ja mis on praeguse haigekassa rahastusest väljas, rääkis Veskimeister.

„Aina rohkem on neid ravimeid, mida makstakse kinni maksumaksja rahakotist. Minu küsimus on see, kus on siin solidaarsusprintsiip,“  ütles Veskimeister lisades, et kui tahame, et asjad inimese jaoks paremaks läheks, siis vajame kogu süsteemis muutust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. April 2011, 13:47
Otsi:

Ava täpsem otsing