Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Esimesed sada europäeva tõid kerge pettumuse

ÄP 11. aprill 2011, 00:00

Kas mäletate oma viiendat sünnipäeva? Päeva, mil te kõikide märkide ja ootuste kohaselt pidite saama uue ja uhke jalgratta? Mis sellest, et vanemad rääkisid, et võib-olla ei ole te jalgratta jaoks veel valmis. Te siiski ootasite. Ja kas te mäletate nüüd seda sünnipäevahommikust ärevust? Ja seda pettumust, kui kingipakist järjekordne raamat välja pudenes…

Jah, hea raamat oli, selgus hiljem, kui lugemine juba selgeks saanud. Kuid te ootasite ju muud. Midagi helget, kättesaamatut, midagi täiesti teistsugust.

Äripäeva arvates tunnevad Eesti inimesed sada päeva pärast eurotsooniga liitumist kerget pettumust. Mis sellest, et meile räägiti (tegelikult rääkisime seda isegi), et euro pole imerohi, euro pole võluvits, mis kõik heaks muudab, on paljudel täna kerge pettumustunne sees.

Sest euroala võlakriis, Kreeka-Portugali-Iirimaa mured, lõputud palgakärped, lõputu hinnatõus - see kõik pidi ju olemata jääma! Vähemalt nii me sisimas ju lootsime.

Jah, need on vaid emotsioonid. Kainelt arvestades on euro meile siiski kasu toonud, kas või seetõttu, et ta on meid muu maailma silmis usaldusväärsemaks teinud. Näiteks selgub Saksa-Balti Kaubanduskoja Eestis, Lätis, Leedus tehtud konjunktuuriküsitlusest, et rohkem kui kaks kolmandikku Eestis tegutsevaist Saksa ettevõtetest tundis otsest positiivset mõju. Euro suurim eelis on nende arvates raamatupidamise lihtsustumine, positiivselt hinnatakse ka ülekandekulude vähenemist ja vahetuskursist tingitud riskide ärajäämist. Ühesõnaga, eurole üleminek tõi enamikule küsitletud Saksa firmadest ärilisi eeliseid.

Veel üks tähtis järeldus on välismaiste äripartnerite usalduse kasv: iga viies Saksa ettevõtja Eestis hindab seda faktorit kui eurotsooniga liitumise peamist eelist. Muide, sellest küsitlusest selgub, et euro kasutuselevõtt Eestis oli kasulik ka Lätis ja Leedus tegutsevatele Saksa firmadele.

Ent ükski asi ei saa vaid positiivne olla. Nii selgub sestsamast uuringust, et kuuele protsendile küsitletutest mõjus euro kasutuselevõtt hoopis ebasoodsalt. Miinusena nimetati kõige sagedamini eurole üleminekuga seotud kulusid. Peaaegu pooled küsitletutest näevad praktilisi ettevalmistusi ja rahalisi kulutusi seoses vääringu vahetusega kui eurole ülemineku negatiivseimat aspekti. Seejuures arvestavad mõned ettevõtted kasvava hinnakonkurentsiga ning suuremate tootmiskuludega. Mõned kardavad ka kasvavaid palgakulusid.

Seega, tulgem emotsioonide juurde tagasi. Euroala võlakriis on siiski üsna pelutav ning seepärast on ka üsna loogiline, et see suur ja määramatu oht hakkab inimestele vaikselt meelehärmi valmistama.

Seepärast arvamegi, et just täna on õige hetk, mil rahandusminister Jürgen Ligi võiks täiesti kiretult ja väga lihtsalt püüda lahti seletada, mis siis ikkagi toimub. Miks peavad Euroopa riigid, meie sealhulgas, Euroopa eraettevõtteid - panku - päästma? Sest hätta sattunud riikide suurimad probleemid on ju eelkõige probleemid pankadega, seega, miks panku maksumaksja raha eest päästma peaks? Miks peaks maksumaksja pangad vastutusest vabastama? Mis siis ikkagi juhtuks, kui jätaks pankade hapud laenud ja kehvad investeeringud võlausaldajate endi hooleks?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:51
Otsi:

Ava täpsem otsing