Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Toidutööstusrid aasta lõppu ei kiida
"See aasta on parem. Kuid jah, eelmisel aastal oli see hea kvartal, hinnad tõusid normaalsele tasemele. Kasum oli meil hea. Ma numbriliselt ei tahaks siin välja tuua," kommenteeris Kadarbiku Köögivili OÜ juht ja üks omanikke Ants Pak. " Eks hinnad tõusid, kuid eks tootmiskulud ka ju kasvavad," lisas Pak.
Grüne Fee ASi juhi Raivo Külasepa sõnul oli neljas kvartal tema sektori ettevõtetel erinev. "Meil polnud midagi head. Aasta lõpp ja uue aasta algus olid kõigi aastate viletsaimad. Meie kasumlikkust on oluliselt mõjutanud elektrienergia vabaturule minek. 1. aprillist kuni 1. detsembrini maksis meil üks elektrienergia tarbitud ühik rohkem kui varem. Meie pole kasu lõiganud," märkis Külasep.
Fazerile oli neljas kvartal eriti raske. Fazer Eesti juhi Kristjan Kongo sõnul oli eelmise aasta viimane kvartal nende ettevõtte jaoks just kõige raskem. "Kui toiduainete hinnad läksid aasta lõpus üles, siis ettevõtted kasutasid võimalust ja suurendasid marginaale ja kasumlikkust. Fazerile oli eelmine aasta raske aasta. Kõige raskem olukord oli tegelikult aasta lõpus, kui tooraine hinnad tõusid järsult ja tasapisi hakkas üles ronima energia hind," märkis Kongi ja lisas, et turg on väike ja keeruline ja siin on raske niisama hinnatõusu arvel kasumit kasvatada.
Ka lihatööstused ei kasvatanud kasmit. "Meie pole hinnaralliga kaasa läinud ja meie tulu pole saanud. Võib-olla piimatööstused, leivatööstused kindlasti ka, aga mitte lihatööstused," märkis Nõo Lihatööstuse juht Toomas Kruustük.
Rakvere Lihakombinaadi juht Anne Mere jäi napisõnaliseks. "Ei ole mõtet eraldi esile tõsta teatud kvartali tulemusi, vaid peaks hindama ja analüüsima pikema perioodi, s.o 1-3 aasta resultaate," märkis Mere ja lisas, et eelmise aasta lõpus avaldas Rakvere Lihakombinaadi kasumlikkusele mõju teraviljahindade ja muude seasööda komponentide järsk tõus.
Sööda kallinemine mõjutas ka Talleggi. Talleggi juhi Teet Soormi hinnangul läksid eelmise aasta lõpus teraviljahinnad kahekordseks, samal ajal hakkas ka soja hind üles minema. "Linnukasvatuses on põhiline sisend ju sööt ja see koosneb põhiliselt sojast ja teraviljast," märkis Soorm. "Meil mullu viimane kvartal ja selle aasta esimene kvartal polnud teps mitte head. Need ettevõtjad, kel puudub oma tapamaja ja kes ostavad värsket liha sisse enne, kui teraviljahinnad hakkavad üles minema, võisid teenida kenasid kasumeid," märkis Soorm.
Eesti Panga ökonomisti Martin Lindpere sõnul on Eesti peamiste kaubanduspartnerite inflatsioon viimasel ajal kiirenenud. "Eesti toiduainete hinnad sõltuvad väliskaubanduspartnerite turul toimuvast ning on seetõttu viimase aastaga märkimisväärselt tõusnud. Eesti toiduainetööstus on hinnatõusust tublisti tulu lõiganud, saades 2010. aasta neljandas kvartalis läbi aegade suurima kasumi. See oli koguni kuuendiku võrra suurem kui 2008. aastal saavutatud rekordtase," märkis Lindpere möödunud neljapäeval avaldatud inflatsiooninumbrit kommenteerides.
Autor: Kaisa Tahlfeld