Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ministeeriumi prognoos jääb pankade omale alla
"Majanduse taastumine, sealhulgas tööhõive suurenemine, on olnud oodatust kiirem ja kasvutempo ELi kõrgemaid. Suuremad numbrid eeldaksid aga juba sisetarbimise ja investeeringute kõrgemat taset. Inflatsiooni dikteerivad endiselt rahvusvahelised toidu ja kütuse hinnad ning ka muud suuremad riskid on praegu valdavalt väliskeskkonnas," ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Ligi sõnul ei ole Eesti Euroopas esimene, kes kasvas kõige kiiremini, aga oleme kiiremate hulgas. "Me elame õnnelikus kohas, ka teised majandused ümberringi kosuvad hästi, nagu näiteks Läti ja Leedu ja loomulikult ka Rootsi," lausus Ligi.
Tööpuudus hakkab leevenema. Majanduse kiire taastumine on kaasa toonud ettevõtete töömahtude suurenemise, mille tõttu on üha enam tekkinud vajadus uute töötajate järele. Sellest tulenevalt on sellel aastal oodata hõivatute arvu suurenemist 2,2 protsendi võrra ning tööpuuduse vähenemist aasta keskmisena 13,5 protsendini.
Palk tõuseb. Sellel aastal keskmise palga kasv jätkub ja jõuab 3,5 protsendini. Prognoosiperioodi lõpuks, 2015. aastaks kiireneb palgakasv aga juba üle viie protsendi.
Riigirahanduse ja strateegia osakonna nõuniku Sven Kirsipuu sõnul on suurema eelarve puudujäägi põhjus ka riigi maksete osaline taastumine kohustuslikku kogunemispensionifondi. "Riigipoolsed maksed taastuvad 2012. aastal täies ulatuses ning on oodata ka muid suurenevaid sotsiaalkulusid," kommenteeris Kirsipuu.
Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos on aluseks järgneva nelja aasta riigi eelarvestrateegia (RES 2012-2015) ja stabiilsusprogrammi koostamisel.
Samas sõltuvad väljavaated palgatõusuks sellel ja järgmistel aastatel eelkõige kriisi ajal oluliselt langenud ettevõtete kasumlikkuse taastumisest. Prognoosiperioodi lõpuks, 2015. aastaks kiireneb palgakasv aga juba üle viie protsendi.
Riigirahanduse ja strateegia osakonna nõuniku Sven Kirsipuu sõnul on suurema eelarve puudujäägi põhjus ka riigi maksete osaline taastumine kohustuslikku kogunemispensioni fondi. "Kogunemispensionide riigipoolsed maksed taastuvad 2012. aastal täies ulatuses ning on oodata ka muid suurenevaid sotsiaalkulusid," kommenteeris Kirsipuu.
Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos on aluseks järgneva nelja aasta riigi eelarvestrateegia (RES 2012-2015) ja stabiilsusprogrammi koostamisel.