Tüli. N-Terminal on prokuratuuri pihtide vahel

Artikkel

- Uudised
- 11. aprill 2011 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tüli. N-Terminal on prokuratuuri pihtide vahel
"Kanajev ja väikeaktsionärid on esitanud valekaebuse," ütles Eensaar. Väikeaktsionär Kanajev aga ütles, et ei tea kaebusest ega Eensaare vahistamisest midagi. "Eensaar teab paremini, missuguseid nõudeid või pretensioone esitatakse tema vastu, ja mille eest ta oli vahistatud. Aga mina ei tea seda," sõnas Kanajev.
Kontor otsiti läbi. Eensaar väitis, et möödunud nädalal otsiti läbi N-Terminali kontor. Eensaart kuulas üle prokurör ja tema abi süüdistuse tõttu, mis olid suunatud N-Terminal Grupi ettevõtte nõukogu ja juhatuse vastu. Eensaarele heidetakse ette, et ta on nõukogu liikmena otsustanud luua tütarettevõtte N-Terminal Invest ja on selle kaudu kahjustanud ettevõtet.
Eensaar ütles, et tegu on alusetu süüdistusega. "Samad isikud on ise enamusaktsionärid, keda väikeaktsionärid süüdistavad kahju tekitamises. Mina ei kujuta ette, miks peaks keegi neist endale kahju tekitama," sõnas Eensaar.
Kahtlustuse sai ka Bittman. Lisaks Eensaarele on prokuratuur esitanud kahtlustuse N-Terminal Grupi juhatuse liikmele Tõnis Bittmanile, kelle politsei samuti möödunud nädalal kinni pidas. Prokuratuuri kinnitusel esitati Bittmanile kahtlustus karistusseadustiku usalduse kuritarvitamist käsitleva paragrahvi alusel. Bittmani tuntakse kui Sifi lähimat kaasvõitlejat ning äride korraldajat.
Eensaare kirjeldatud kuriteoteade sarnaneb sisult tsiviilasjaga, mille pärast ettevõtte aktsionärid juba üle aasta kohut käivad. Prokuratuur aga ei soostunud ütlema, kuivõrd tsiviil- ja kriminaalmenetlus kattuvad.
Tsiviilasjas süüdistavad väikeaktsionärid, et ettevõtte juhtkond on ettevõttest välja viinud Viimsis kütuseterminali omava Milstrandi aktsiaid, mille väärtuseks võib olla 60 kuni paarsada miljonit, ning sularaha 13 miljonit krooni. Aktsiad tõsteti N-Terminali tütarfirmasse, kust need liikusid edasi Endel Sifiga seotud firmasse. Samasse ettevõttesse kanti ka sularaha.
Kanajev kahtlustab, et Siff pole tegelikult oma osalusest loobunud, ja väitis ka möödunud nädalal, et Eensaar on väikeaktsionäride arvates professionaalne tankist. Siff on N-Terminali endine aktsionär, kes müüs 2009. aastal oma osaluse N-Terminalis Eensaare juhitavale TSE Assets OÜ-le, mis omakorda kuulub Moskvasse Pestšanaja tänavale registreeritud äriühingule OOO Amarant.
Sifi sõnul on Vene investorite taga esmaklassiline firma, kes oleks aidanud Milstrandi tehnoloogiat arendanud ja käivet toonud, kuid Kanajev purustas oma käitumisega kõik plaanid.
Samas hoidis Siff ka möödunud nädalal salapärastest Venemaa partneritest rääkides suu lukus.
"Vene ettevõtetel pole populaarne investeerida Eestisse. Kui te hakkate sellega hüppama ja kellama, võib Venemaa seltsimeestel tulla probleeme," sõnas Siff.
Siff väidab, et on kaudselt Eensaare vahistamisega kursis, kuid on õnnelik, et praeguseks on ta selles firmas oma osaluse maha müünud. Teisalt räägib Šiff, et kriminaalmenetlus algatati võib-olla selle tõttu, et lobistidel ehk väikeaktsionäridel jätkus selleks sidemeid ja kontakte.
Kriminaalasi jääb arusaamatuks. Eensaarele ja Bittmanile jääb arusaamatuks, miks algatati lisaks tsiviilvaidlusele veel ka kriminaalmenetlus. "Kui üldse millestki saaks rääkida, oleks tsiviilasjaga tegemist," väitis Eensaar. Tema hinnangul kasutavad väikeaktsionärid kuriteoavaldust kohtu survestamiseks.
Soraineni advokaadi Carri Ginteri sõnul tuleb ikka aeg-ajalt ette, et tsiviilvaidlused ja kriminaaluurimised kulgevad üheaegselt. Ginter ütles, et kohtus käimise kõrvalt kasutatakse kuriteoteate esitamist enamjaolt survevahendina.
"Minu praktikas pole see kuhugi välja viinud," lisas Ginter. Samas ei välistanud ta, et mõnel korral võibki olla tegu kuriteoga. Äripäev küsis Ginterilt kommentaari kui eksperdilt. Ta ei ole kõnealuse vaidlusega seotud.
Kunagiste äripartnerite Endel Sifi ja Anatoli Kanajevi vahel puhkenud tülist kirjutas Äripäev esimest korda 2009. aasta novembris. "Sellisele inimesele ei annaks ma enam kunagi kätt ja kindlasti ei taha temaga mitte mingit koostööd teha," lausus Siff toona Kanajevi kohta.
Siff oli siis just müünud 53,3% suuruse osaluse kütusekontsernis N-Terminal Grupp. Ostjaks paar nädalat varem loodud osaühing TSE Assets, mille taga omakorda oli Moskvasse Pestšanaja tänavale registreeritud firma 000 Amarant.
Kanajev ütles toona, et ei teadnud kaasaktsionärina müügitehingust midagi. Tema sõnul soovis osa aktsionäre teha N-Terminalis finantsrikkumiste kontrolli ja Sifi otsus osalus ära müüa võis olla tingitud sellest soovist.
Samuti avaldas Kanajev arvamust, et tegemist võis olla fiktiivse tehinguga ning Siff kontrollib endiselt talle kuulunud osalust. Siff sai N-Terminali suuromanikuks 2006. aasta keskpaigas, kui ostis Aadu Luukaselt viimase osaluse.
N-Terminal Grupp saab lõviosa tütarfirmast N-Terminal Hulgi, mis vahendab kütust siseturu jaoks.
N-Terminalile kuulus ka 50protsendine osalus ASis Milstrand, mille omanduses on 15 km pikkune raudteelõik Maardust Miidurannani ja 14,2 hektaril laiutav kütusebaas Viimsis.
Mullu hakkas aga N-Terminalile kuulunud osalus Milstrandist liikuma käest kätte nagu kuum kartul. Lõpuks omandas selle osaluse ehitusettevõtja Ott Kikkase firma ja Milstrandi osanike ridadest raputati lõplikult maha N-Terminaal Grupi väikeinvestorid eesotsas Kanajeviga.
N-Terminal Grupi väikeaktsionäre Anatoli Kanajevit, Igor Lepetukhinit ja Vladimir Osavaljuki esindav vandeadvokaat Jaanus Mody jäi politseiuurimisest rääkides napisõnaliseks. 2010. aasta augustis kommenteeris ta tüli alljärgnevalt.
Minu jaoks on ilmne, et hr Siff on oma abilistega (sh hr Arumäe, hr Bittman) teinud tehinguid, mille eesmärk on N-Terminal Grupist varade väljaviimine eesmärgiga vähendada minu esindatavate väikeaktsionäride aktsiate väärtust või muuta need sisuliselt väärtusetuks.
Imestama paneb, et kuigi riik ning majandus on saanud 20 aastat areneda, peavad inimesed ikka võimalikuks sarnaselt toimetada.
Loodetavasti aitab õigussüsteem olukorrale kaitset saada. Ega kohtud ei saa ka igasuguseid tegevusi vältida - eelkõige peab ühiskond tervikuna pidama sarnast käitumist taunimisväärseks.
Autor: Katariina Krjutshkova
Hetkel kuum