Eesti ettevõtjad planeerivad tulevikku talupoja mõistusega

Aastaga on ettevõtjate suhtumine pankadesse läinud positiivsemaks. „ Kui 2010. aastal arvas 41protsenti küsitletuist, et pangad on jäigavõitu ja kontrollivad, siis nüüd arvab enamus, et pangad on küll ettevaatlikud, kuid nendega saab koostööd teha,“ rääkis KPMG Baltics OÜ partner ja juhatuse esimees Andris Jegers.

KPMG näeb Jegersi sõnul oma klientide kogemusest, et pangad ei suuda klientide jaoks sobivaid lahendusi leida ja ei ole koostööaltid. „Seega on see vahe minu jaoks veidi üllatav,“ sõnas Jegers.Ilmselt peegeldavad tulemused aga Jegersi kinnitusel seda, et viimase kahe aasta jooksul on puudunud vajadus pangas käia ja lahendusi otsida.

Aastaga on toimunud oluline nihe positiivsuse suunas ka välisinvesteeringute suhtes. Koguni 62 protsenti vastanutest arvab, et Eesti on atraktiivne välisinvestorite seas. „Üldiselt usutakse, et läheb veel veidi aega enne kui hakatakse välisinvesteeringuid siiapoole suunama ehk alates 2012. aastast saab see hoogu juurde,“ rääkis Jegers.

Jegersi hinnangul oli väga üllatav tulemus varimajanduse osatähtsuse hindamisel, kuna koguni 66% ettevõtjatest arvas, et varimajanduse osatähtsus jääb 10-40% vahele. „Eks ettevõtjad teavad oma sektoris palju paremini kui mõned muud institutsioonid, mis reaalselt majanduselus toimub. Seega on see minu arvates  suhteliselt realistlik hinnang,“ sõnas Jegers.Varimajanduse osatähtsus on tema sõnul suur, kuigi väiksem kui Lätis-Leedus. Seal arvasid Jegersi sõnul ligi pooled küsitletutest,  et see osatähtsus on 25—40%.

KPMG Baltics OÜ partner ja juhatuse liige Andres Roodi hinnangul võiks üldiselt öelda, et ettevõtluse pilt on Eestis suhteliselt positiivne. „Töötajate arvu kavatsevad suurendada 28% ettevõtetest ja kuigi enamus küsitletuid palku muuta ei kavatse, siis 43% kavatsevad tõsta töötajate keskmist palka,“ rääkis Root.

Root tõi välja asjaolu, et koguni 93 protsenti vastajatest ütleb, et häid töötajaid on raske leida. „See oli vägagi üllatav, et ainult 2 protsenti arvab, et töötajaid on lihtne leida, sest kandidaate on palju,“ sõnas Root.

Kõigis kolmes Balti riigis läbi viidud uuringust selgus, et Läti oli kõige pessimistlikum ning süüdistas majanduslanguses kõige rohkem valitsust. Roodi sõnul nähti Läti ja Leedus mõlemas valitsuse tegemata jätmist. Lisaks tundub, et bilanssi mõjutab veidi ka see, et meile tuli euro ja neile ei tulnud, ütles Root.

Jegersi arvates oli üllatav just Leedu suhteliselt suur optimism. „See, et nad on valmis töötajaid värbama, palkasid tõstma ja hindavad palkade kasvu suhteliselt optimistlikult. Kui teame seda, et Leedus käivad asjad aastase viitega, siis ma küll ei saa aru, millest tuleb selline optimism.,“ imestas Jegers.