Kapo aastaraamat Savisaarest ei räägi

Hannes Sarv 12. aprill 2011, 13:16

Kuigi kaitsepolitseiameti 91. aastapäeva puhul täna ajakirjanikele jagatatud kapo aastaraamatus käsitletakse põhjalikult Venemaa mõjutustegevust Eestis, pole seal sõnagagi mainitud mullust Edgar Savisaare rahaküsimist Keskerakonna kassasse.

Kaitsepolitseiameti (kapo) peadirektori Raivo Aegi sõnul on põhjus lihtne – Edgar Savisaarest räägiti detsembris avalikuks tulnud Venemaalt rahaküsimise skandaaliga seoses niigi palju. Aastaraamatus proovitakse aga avaldada informatsiooni, mida varem avalikkusega jagatud ei ole. Aeg kinnitas, et parteide rahaasjade uurimine ei kuulu iseenesest kapo tegevuste hulka, ent antud juhul oli eesmärk välistada võimalik Vene Föderatsiooni poolne rahastamine riigikogu valimistel. „Meie hinnangul me suutsime seda teha,“ sõnas Aeg ja lisas, et kapo teada summa, mida valimisteks küsiti, Eestisse ei jõudnud. 
Kapo büroojuht Martin Arpo sõnas, et amet informeeris avalikkust juhtumist tavatult põhjalikult. Mullu 21. detsembril avalikustatud Savisaare rahaküsimist puudutav dokument on praegugi ameti kodulehel avalikkusele kättesaadav ja lisada sellele kapo-l midagi ei ole.

Samuti ei käsitleta aastaraamatus Lasnamäele Vene õigeusu kiriku rajamist, mida toetas rahaliselt Andrei Pervozvannõi Fond. Just fondi hoolekogu esimehe Venemaa Raudtee presidendi Vladimir Jakuniniga rääkis Savisaar nii kiriku ehitamise toetamisest kui rahasummadest, mis pidid selle kõrval toetama Keskerakonna valimiskampaaniat.

Aegi sõnul on religioon iseenesest valdkond, mida riik toetab ja tõi näiteks Peterburi Jaani kiriku ehituse Eesti poolt. Samas võib tekitada küsimusi toetamise ajastus. „Miks mõningatel perioodidel käib kiriku ehitus nii vilkalt, et ööl ega päeval pole vahet ning miks on aegu, kus midagi ei toimu,“ küsis Aeg, viidates Lasnamäe kiriku ehitusele.

Siiski käsitleb 2010. aastat kokkuvõttev kapo trükis põhjalikult Venemaa informatsioonilist mõjutustegevust Eestis. Näiteks märgitakse, et suurem ja mõjukam osa Venemaa meediakanalitest on sealse keskvõimu otsese kontrolli all. Seega pole regulaarselt Eestit väisavate vene ajakirjanike eesmärk mitte niivõrd erapooletu toimuva kajastamine, vaid poliitilistel põhjustel lavastuste korraldamine. „Nende lavastuste sõnumid on aastate jooksul mõnevõrra varieerunud, kuid peamine sisu on jäänud samaks: Nõukogude Liidust lahkulöömise järel on Eestist saanud majanduslikult, sotsiaalselt ja kultuuriliselt alla käinud Euroopa ääremaa, milles on süüdi Venemaale vastanduv valitsus.“ Rahvusvahelisele üldsusele suunatakse käsitlused, mille kohaselt Eestis on vohamas neonatsism ja toimub venekeelse elanikkonna räige diskrimineerimine.

Üheks näiteks hoogsatest lavastustest on kapo väitel mullu 31. juulil Ida-Virumaal toimunud 1944. aasta Sinimägede mälestusürituse ja sellega paralleelselt korraldatud äärmusrühmituse Notšnoi Dozor piketi kajastamine. Pronkssõduri teisaldamise vastase võitlusega tuntuks saanud Notšnoi Dozori mullust piketti Vaivaras rahastati kapo väitel otse idapiiri tagant. Rahastamisega olid seotud Venemaa Föderatsiooninõukogu liige Boriss Špigel, samuti kaasmaalaspoliitika aktivistid Dmitri Kondrašov ja Andrei Zarenkov.

„Kuna pronkssõdurit enam konfliktiallikana kasutada ei saa, püüab Venemaa leida uut ärritajat, millega toita müüti Nõukogude Liidust kui vabastajast ja okupatsioonidele osutatud vastupanust kui natsismi ilmingust,“ selgitab kapo.  Vene meediakanalid maalisid Vaivaras toimunust pildi kui Eesti võimude poolt toetatavast uuest natsismilaine puhangust ja räigest ajaloo ümberhindamisest. Hiljem haagiti reportaažid kokku veel mitme teise Eestit natsiriigina kujutava kajastusega. „Seega võib öelda, et tegemist oli tulemusliku lavastusega,“ hindab kapo juhtumit oma aastaraamatus. 

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. April 2011, 16:50
Otsi:

Ava täpsem otsing