Konkurents tiheneb. Pant ja Ninnas väljusid terminaliärist

Hinda ei avalikustata. Kanajev kinnitas eile tehingute toimumist, kuid väitis, et Äripäeva pakutud hind pole õige. Samas ei olnud ta nõus tehingu hinda avalikustama. Eelmisel aastal rikaste edetabelit koostades hindas Äripäev Transiidikeskuse väärtuseks 70 miljonit eurot (1,1 miljardit krooni).

"See on asi, millest aktsionärid ei räägi," sõnas Kanajev. Samuti ei mõista ta, miks peab ajalehes sellest tehingust kirjutama, sest iga päev keegi müüb või ostab midagi.

Ka Areeser Grupi omanik ja juht Toivo Ninnas lausus, et tegu on isikliku teemaga ja ta ei soovi kommenteerida müügi põhjuseid ning tehingu hinda. ASi Tallink Grupp kommunikatsioonijuht Luulea Lääne edastas Enn Pandile küsimused. Pant neile ei vastanud.

Tallinna Sadam ütles "ei". Pant ja Ninnas müüsid aktsiad mõni päev enne seda, kui Tallinna Sadam sõlmis koostöölepingu, millega üritatakse Transiidikeskuse turupositsiooni Muuga sadamas kõigutada. Esmaspäeval allkirjastas Tallinna Sadam kokkuleppe Venemaa transpordifirmaga Rail Garant, mis plaanib investeerida Muuga sadamasse konteineriterminali arendusse täiendavalt miljard krooni ning käivitada terminal juba ülejärgmisel aastal. Kanajev sõnas, et Pandi ja Ninnase lahkumine Transiidikeskuse omanike seast ei ole seotud uue konkurendi tulekuga.

Samas väitis Kanajev, et Transiidikeskuse jaoks pole esmaspäeval sõlmitud leping hea otsus. "On kurb, et sadam otsustas tundmatu Vene firma kasuks, mis on Venemaal alles äsja oma tegevust alustanud," lausus Kanajev. Transiidikeskus oli üks Tallinna Sadama korraldatud uue konteineriterminali konkursil osalenu ning lubas võidu korral investeerida miljard krooni. Tallinna Sadam otsustas aga eelistada konkureerivat pakkumist.

Transiidikeskus hakkas Muuga sadamasse konteineriterminali rajama 2000. aasta alguses. Tallinna Sadam investeeris toona sellesse projekti kokku 160 miljonit krooni. Sarnases suurusjärgus oli ka Transiidikeskuse rahapaigutus.

Transiidikeskuse asutajaks ja suurimaks omanikuks oli pikka aega Aadu Luukas, kes vahetult enne oma surma müüs 2006. aastal oma 40,2 protsendi suuruse osaluse kaasaktsionär Kanajevile. Toona kirjutas Äripäev, et tehingu hinnaks võis olla 148,6 miljonit krooni.

2008. aastal müüs Transiidikeskus 234,7 miljoni krooniga 45 protsendi suuruse osaluse Muugal tegutsenud väetiseterminalis DBT, millel tekkisid probleemid pronksiöö järel. DBT aktsiad ostis Novgorodis tegutsev Venemaa kolme suurima väetisetootja sekka kuuluv Akron. Transiidikeskus teenis tehinguga 124,2 miljonit krooni kasumit.

Kõnelused hiinlastega. 2009. aasta lõpus kirjutas Äripäev, et Kanajev peab hiinlastega kõnelusi Transiidikeskuse müügiks, kuid väidetavalt jäi tehing katki, sest Kanajev pidas hiinlaste pakutud 100 miljonit eurot (1,6 miljardit krooni) liiga madalaks hinnaks.

Kanajev ütles eile, et asi polnud päris nii. Tallinna Sadam otsis pikka aega strateegilist investorit konteineriterminali ehitamiseks, mis hakkaks konkureerima Transiidikeskusega. Nad sõlmisid lepingud Nimbo sadamaga, aga Nimbol, nagu Tallinna Sadamal, ei ole oma kaubavedusid. Siis nad tulid Transiidikeskusesse ja pakkusid koostööd, meenutas Kanajev. Transiidikeskus tegi ettepaneku sõlmida leping, mille järgi nad annaksid meile suured kaubaveod, ja selle eest saavad osta Transiidikeskuse aktsiaid. Mõne aja pärast Nimbo sadama juhatus saatis kirja, et tühistavad oma koostööpakkumise. Sellega suhted lõppesid, rääkis Kanajev.

Esmaspäeval allkirjastasid AS Tallinna Sadam, AS Eesti Raudtee ja Venemaa transpordifirma Rail Garant koostöölepingu 130 miljonit eurot (üle 2 miljardi krooni) maksva konteineriterminali käivitamiseks Muuga sadamas.

Pressiteates kirjutas Tallinna Sadam, et lõpetas möödunud aasta suvel Euroopa Liidu abiraha toel ligi miljard krooni maksnud konteineriterminali infrastruktuuri ehituse. Kuu aega tagasi toimunud konteineriterminali operaatori konkursi võitnud Rail Garant plaanib käivitada terminali juba 2013. aasta esimeses kvartalis. Teine konkursil osaleja oli Transiidikeskus.

Rail Garanti juhatuse esimehe Nikolai Falini sõnul on Loode-Venemaa sadamad ülekoormatud ning neil napib läbilaskevõimet.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuranna sõnul edendab projekt transiiti, toob konkurentsi konteinerivaldkonda ning suurendab Tallinna Sadama konkurentsivõimet. "Rahvusvaheline logistikaäri liigub üha rohkem puhta ja mobiilse konteineriveo suunas ning meil oli viimane aeg Läänemere suurima sadamana selles valdkonnas oma positsiooni kindlustada," sõnas Kaljurand.

Uudne kontseptsioon. "Rail Garanti kontseptsioon on tõeliselt uudne - kui siiani on kaupa täis konteinerid liikunud läänest itta, siis nende äriplaan on vastupidine - pakkuda ida-lääne suunalist vedu. Eesti saab sellega juurde veovahendeid ning muutub eksportijate jaoks atraktiivseks. Lihtsalt öeldes - Eestis tootjale tekib veovõimalusi juurde ja kauba viimine maailma muutub odavamaks," ütles Kaljurand.

Konteineriterminali arendusprojekt hõlmas kokku 71 hektari suurust maa-ala Muuga sadamas, millest 27 hektarit valmistati konteineriterminali ja 44 hektarit tagalaalaks. Projekti raames rajati 378 meetri pikkune kai ning pikendati üht olemasolevat kaid saja meetri võrra. Lisaks ehitatakse sadama idaosa jaoks vajalik infrastruktuur ühendusteede ja kommunikatsioonide näol.

Arvestatav tegija. Tallinna Sadama kinnitusel on Rail Garant üks Venemaa suuremaid transpordifirmasid, mis ühendab 11 raudtee- ja konteineriveo ning ekspedeerimisfirmat. Rail Garanti teenindavate kaupade põhiliigid on söe- ja metallurgiatööstuse tooraine ja toodang, nafta- ja keemiatööstuse tooraine ja toodang, vedelgaas, puistlast ja muu tööstuslik kaup, nagu näiteks suure diameetriga torud, autod, mineraalväetised ja teravili. Firma eesmärk on tõusta 2013. aastal Venemaa viie suurima transpordifirma sekka. Rail Garanti omanikud on Venemaa suurärimehed Sergei Guštšin, Nikolai Falin ja Sergei Smõslov.