Logistikud meelitavad soomlasi Eestisse

Soome tööstusettevõtete Eestisse meelitamise projekt algas veebruaris, kui logistikaklaster koos EASi ja Helsingi suursaatkonnaga korraldas Helsingis eelseminari. Välja saadeti üle 200 kutse. Kohale jõudis 42 ettevõtet. Logistikaklastri arendusjuhi Illimar Pauli sõnul on eesmärk 2012. aasta lõpuks aidata Eestisse laieneda vähemalt kümnel Soome tööstusettevõttel. Sealjuures peaksid need ettevõtted looma Eestisse vähemalt 1000 uut töökohta.

Logistikaklaster on asunud asja ajama, kuna näeb selles klastri liikmete jaoks lihtsat tulude kasvatamise mehhanismi - Eestisse tegevust laiendavatele ettevõtetele saab pakkuda koostööd alates kinnisvaraga seonduvatest teenustest kuni terviklike tarneahelate juhtimisteenusteni. Lisaks kinnisvarale on ju iga tootmisettevõte sõltuv logistikast. Pauli väitel hakkaks tööstustele mõeldud tooraine Eestisse sisenema nii idast, läänest, põhjast kui ka lõunast. Valmistoodang liiguks aga valdavalt Põhjamaadesse ja Euroopa turgudele. Samuti Ameerikasse ja Aasiasse.

Logistikud ootavad rasketööstust. Logistikaklastri huviorbiidis on eelkõige tööstusettevõtted, kes tegutsevad suure tonnaaži ja gabariitidega tegevusvaldkondades, mis vajavad sadamate lähedust, raudteeharusid väljaarendatud tööstusaladel ja -parkides. Sellisele profiilile vastavad ettevõtted toovad endaga kaasa arvestatavad tooraine ja valmistoodangu ladustamise- ning transpordimahud. Samas lisab Paul, et sõltumata tootmisüksuse lõplikust otsusest paiknemise kohta Eestis (kas logistikaklastri partneri kinnisvaral või mujal), avanevad klastri liikmetele nagunii uued võimalused veo- ja ladustamismahtude teenindamisel. Näitena toob ta aasta tagasi Eestisse laienenud elektroonikatehase, mis juba üksinda vajas 20 000 m2 laopindu. Kui mahtude kasv on piisavalt suur, loob see omakorda võimaluse klastripartneritele täiendavate töökohtade loomiseks.

Töökoht tööstuses annab veel kaheksa lisatöökohta. EASi välisesindaja Helsingis Valdar Liive lisab, et ilmselt tuleb lähiaastatel Eestisse kümneid uusi investoreid ning annab edasi soomlastelt kuuldud teadmise, et arvutuste kohaselt loob üks uus töökoht tööstuses kuni kaheksa seotud töökohta allhanke- ja teenindussfääris.

Paul kinnitab, et kõigi nende arvutuste juures oleks kohatu hakata mõtlema tööjõuprobleemist. Tema väitel ületab Eesti tegelik töötute arv praegu 100 000 tööealise inimese piiri. Erinevalt kõrgtehnoloogiavaldkondadest on aga mitmete logistikateenuste ning ka tootmise puhul võimalik suhteliselt lühikese ajaga teha inimeste ümberõpe ja kvalifitseerida neid tööks transpordis, ladustamisel ja tootmises.

Lisaks tööjõuprobleemile peaks see vältima ka olukorda, et nõudlus logistikateenuste järele kasvab niivõrd, et ressursi puudusel ei suudeta nõudlust enam teenindada ja hinnad seetõttu meie logistikateenuste turul kiiresti tõusma hakkavad. "Meie tööjõu hinnatase jääb konkurentsivõimelistesse piiridesse, kuniks tööpuudus alaneb võrreldes praegusega vähemalt kolm korda," kinnitab Paul. Tema väitel puuduvad praegu takistused Soome tööstusettevõtete Eestisse laienemiseks. "Pigem pole vajadus seda teha olnud kunagi varem niivõrd suur ja Eesti pakutavad tingimused niivõrd ahvatlevad kui praegu," leiab ta.

Buumi aeg on jätnud Eestile kalli riigi maine. Kuid eelarvamus Eesti hinnatasemest võibki olla see, mis Soome tööstuste invasiooni Eestisse on tagasi hoidnud. Margus Pauts üritab müüa pindu Trigon Capitalile kuuluvates tööstusparkides Tallinnas ja Pärnus. Selle käigus on ta viimase aasta jooksul rääkinud ligikaudu 150 Soome tööstusettevõttega.

"Ega teil seal enam nii väga odav ei olegi," toob Pauts Soome ettevõtete peamise arusaama Eestisse laienemise kohta. See väide võib Pautsi ütlusel olla tõsi, kui väitja on käinud turistina Raekoja platsil õlut joomas. Samuti võis see paar aastat tagasi buumi ajal kehtida ka tööjõukulude kohta. Kuid see aeg ei tule tema sõnul enam niipea tagasi. Kinnituseks toob ta rahandusministeeriumi prognoosid, mis ütlevad, et järgneva 3-4 aasta jooksul ületab tootlikkuse kasv Eestis palgakasvu.

Pauts leiab, et see on reaalne, kui töötuse tase püsib Eestis 10% juures. Praegu on siin 3-5 korda odavam tööjõud, kuid see info ei ole Soome ja Rootsi pärale jõudnud, ütleb Pauts.

Seda infot hakatakse põhjanaabriteni viima mai esimestel päevadel, kui logistikaklastri kutsel saabub Eestisse 25 siia laienemisest huvitatud Soome tööstusettevõtte esindajat. Nendega minnakse Paldiski, Muuga, Sillamäe ja Kunda sadamatesse ja nende ümbruses asuvatesse tööstusparkidesse. Vahepeal põigatakse sisse juba Eestis tegutsevasse Soome ettevõttesse, kus juhid räägivad, miks neil on Eestis hea.

Eestisse tootmise laiendamisest huvitatud Soome tööstureid vastuvõtvad kohalikud ettevõtjad veel laskmata karunahka ei jaga ning ei pea seetõttu arvestust, mitu Soome tööstusettevõtet nad järgneva kahe aasta jooksul oma klientideks saavad.

Vähegi konkreetsem nägemus on Kunda sadamal. Sadama direktor Aleksander Nikolajev ütleb, et nende visioon Soome tööstusettevõtetega on seotud 1-2 töötleva tööstuse investeeringuga. Kuid ta lisab, et need investeeringud on mõnevõrra pikema perspektiiviga. 2012. aasta lõpuks peaksid alles selguma koostöövõimalused logistika vallas, ehk liinilaevandus, uued terminalid ja laohooned kaupade käitlemiseks.

Sillamäe sadamal ei ole visiooni, mitut logistiklastri kümnest Eestisse meelitatavast Soome tööstusettevõttest 2012. aasta lõpuks enda territooriumil loodetakse näha. Sadama turundusjuhi Andrei Birov üleb lihtsalt, et sadama territooriumile on teretulnud kõik ettevõtted, kelle tegevus on seotud suurte koguste kaupade veoga läbi sadama. Samuti saavad sadamateenuseid kasutada üldistel alustel ka kõik ettevõtted. Sillamäe sadama eelised teiste piirkondade ees on aga Birovil hästi paigas. Sadam asub vaid 25 kilomeetri kaugusel Euroopa Liidu Venemaa piirist. Sillamäe sadamani on kõige odavam raudteetariif Venemaalt Euroopa Liidu sadamani. Sadamas asub esimese kategooria vabatsoon, maad on 650 hektarit, on oma raudtee ja raudteejaam, omad vedurid ning energiakindlus oma soojuselektrijaama näol. Külje all asub Sillamäe linn 17 000 elaniku ja spetsialistide valikuga. Tulevikus avatav Sillamäe-Soome-Venemaa praamiühendus pakub ettevõtjatele häid logistikavõimalusi, mis Birovi ütlusel tekitab Eesti-Soome-Venemaa Euroopa osa kasvukolmnurga.

Tulevikuplaane ei ole avaldada ka soomlasi võõrustaval riigiressursside keskusel.