Pühapäev 19. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ettevõtjad ei viitsi infotehnoloogiat kasutada

Birjo Must 14. aprill 2011, 00:00

"Infotehnoloogia saab kaasa aidata kogu Eesti majanduse edenemisele. Jutt pole IT-firmadest, vaid infotehnoloogiast, mis teeb Eesti masinatööstuse või metsatööstuse efektiivsemaks," rääkis Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige ja Skype'i juht Sten Tamkivi eile Maailma Majandusfoorumi globaalse infotehnoloogia raporti tutvustamisel.

Raporti järgi oli mullu Eesti ettevõtluses info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine madal ning sellele juhiti tähelepanu kui ühele nõrkusele.

Tamkivi nentis, et infotehnoloogia rakendamise olukord on eri sektorites ja ettevõtetes erinev. "Kui vaadata praegust Ericssoni tehast, siis on seal loomulikult ülitehnoloogiline tootmine. Kui vaadata keskmist mööbli- või põllumajandustootjat, siis ilmselt on IT kasutust seinast seina," sõnas ta.

Võib-olla on mõnes kohas olukord hea, aga kindlasti ei saa öelda, et see keskmiselt väga hea oleks, lisas Tamkivi.

Ettevõtja reageerib nõudlusele. Headel aegadel, kui majandus läheb ülespoole, saab ettevõte Tamkivi sõnul lubada endale luksust, et ei aja igalt poolt viimast efektiivsust välja. Majanduslanguse ajal läks aga olukord keerulisemaks ning siis pidi hakkama vaatama, kuidas sama asja lihtsamalt ja efektiivsemalt ära teha. "Vaadatakse näiteks, et seal, kus enne liigutas inimene paberit, võiks nüüd hakata liikuma digitaaldokument ning nõnda hakkabki tehnoloogia arenema," rääkis Tamkivi.

Ettevõtja reageerib Tamkivi sõnul siiski ilmselt keskkonna kasvavatele nõudmistele. "Ettevõtja ei torma neid investeeringuid tegema seni, kuni ta vanaviisi hakkama saab," lausus ta ning rõhutas, et tavaliselt nõuab selline investeering kümne aasta pikkust perspektiivi.

Igas valdkonnas rakendada ei saa. Liimpuitplaatide tootmisega tegeleva Textuur ASi üks omanik ja juhatuse esimees Argo Jõgi sõnul kasutab ettevõttes infotehnoloogiat raamatupidamine. "Tootmises võib ju uut tehnoloogiat rakendada, aga sellepärast töö efektiivsemaks ikka ei lähe. Pigem teeb seda töökorraldus," rääkis Jõgi.

Jõgi sõnul ongi mõnes tootmisharus palju käsitööd ja seal on tootmisprotsesse väga raske muuta. "Tooteid, mis nõuavad palju käsitööd ja silma peal hoidmist, on ka vaja," arvas ta.

Juht nentis siiski, et ettevõttes on uue tehnoloogia kasutuselevõtmise peale mõelnud, kuid erilist efekti see ei annaks. "Meil on tootmisettevõte ja tööpingi taga peab ikka mees olema, kes seda pinki hooldab. Võimalik on teha ja eks ta võib-olla pika peale tuleb ka, kuid osas valdkondades jääbki ikkagi inimene tööprotsessi jälgima," sõnas Jõgi.

Jõgi märkis, et paraku arvatakse kusagil kõrgel, et kui teeme selle uuenduse ära, siis läheb kõik paremaks. "Samas pole meil aga inimesigi ega insenere, kellega seda teha. Meie riik on ikkagi maha jäänud ja peame sellega arvestama," lausus ta ning lisas, et paraku jääb Eesti ikkagi paraku alltöövõtu riigiks.

Uue tehnoloogia rakendamine eluks vajalik. Automaattreipinkidel metallitööga tegeleva Enamat OÜ omaniku ja juhi Heikki Reitalu kinnitusel kasutab ettevõte täielikku maailma tipptehnoloogiat. "Paremaid seadmeid vähemalt mina oma niðis ei oska tahta," sõnas ta.

Samas tunnistab Reitalu, et võib osta imeaparaadi, kuid ilma hea inimeseta ei tee see midagi. "Masin võib pakkuda palju erinevaid kasutusvõimalusi, aga inimene peab oskama neid võimalusi ära kasutada. Võib osta supermasina, kuid teha sellega tööd nagu tavalise treipingiga, sest mõistust napib," lausus Reitalu.

Juht tunnistas, et ilma masinateta oleks ettevõte ammu surnud. "Peab investeerima täielikku tipptehnoloogiasse, vaid siis oled konkurentsivõimeline."

Siiski on Reitsalu sõnul alati võimalik nüansse paremaks korrigeerida, seega peab kogu aeg silmi lahti hoidma. "Kui tulevad näiteks samadele pinkidele uued mudelid, siis pean vajadusel uued ostma. Siis olen konkurentsivõimelisem," sõnas ta.

Reitalu selgitas, et automaatpinkidega käib töö 24 tundi. Lihtsama detaili puhul võib panna pingi reede õhtul tööle ja see töötab kuni esmaspäeva hommikuni. Seevastu vanadel Vene pinkidel pidi töötaja kogu aeg ninapidi juures olema, tõi Reitalu välja suured tehnoloogilised erinevused.

Infotehnoloogiat pole võimalik vältida. Tulevikus on Tamkivi arvates Eesti majandusele tervislik vaadata infotehnoloogiat või tehnoloogiat kui vahendit, mitte kui eesmärki iseenesest. "IT võiks olla teiste sektorite jaoks kui näiteks inglise keele paratamatu oskus, mida praegu maailmas läbilöömiseks vaja on," rääkis ta.

Infotehnoloogia on Tamkivi arvates küll mõnevõrra keeruline, kuid seda tuleb paratamatult õppida ning leida õiged partnerid, kes aitavad. "Raske on järgmise kümne aasta jooksul ehitada edukat ettevõtet, mis suudab IT täielikult vältida," sõnas Tamkivi.

Meie ettevõte kasutab IT-lahendusi (ERP) tootmise, hanke ja müügiprotsesside juhtimiseks .

Majandusraskuse ajal toimunud muudatuseks võiks pidada seda, et investeeringud IT-lahenduste kaasajastamiseks on viimasel kahel aastal olnud oluliselt väiksemad. Peamiseks takistuseks infotehnoloogia rakendamisel on ressursimahukus, seda nii rahalise kui ka inimressursi osalt.

Pikemas perspektiivis annab IT rakendamine kindlasti turul konkurentsieelise, andes panuse efektiivsuse tõusule. Lühikeses perspektiivis võivad suured IT-investeeringud pigem konkurentsivõimet pärssida. Palju sõltub ettevõtte spetsiifikast ja tegevusvaldkonnast, kuid suuremamahulist tootmist ilma toimiva IT-süsteemita ei kujuta ettegi.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:51
Otsi:

Ava täpsem otsing