Hinnatõusud ei lase jõukusel kasvada

"Reaalpalgad vähenevad kõigis kolmes riigis, mis on suurim tarbimise kasvu pidur. Kuna tööpuudus püsib ikkagi kõrge, ei kasva järgnevatel aastatel reaalpalk rohkem kui 1-2 protsenti aastas," põhjendas SEB ökonomist Hardo Pajula. Ta täpsustas, et palgakasvu tegelikult pole, kuna 1-2protsendine tõus ei ole palgakasv.

Balti riikide majandus taastus eelmisel aastal peamiselt tänu ekspordile ja eratarbimisele. Välisnõudlus muutis taastumise aasta alguses oodatust kiiremaks, tänu millele on 2011. aasta väljavaade optimistlik.

Hinnatõusud räsivad perede eelarvet. "Töötuse vähenemisest ja mõõdukast palgakasvust tulenev ekspordil põhinev majanduskasv peegeldub Balti riikide perede rahakotis," rääkis Pajula. Ta märkis, et samal ajal kerkivad toiduaine- ja energiahinnad, mis panevad perede eelarve taas surve alla.

"Toidu, eluaseme ja transpordiga seotud kulude osakaalu suurenemine viitab majapidamiste kehvemale väljavaatele. Samas Eesti ja teiste riikide vaheline palgaerinevus suureneb," kommenteeris Pajula. Ta lisas, et palgaerinevuse suurenemise põhjuseks on näiteks see, et nominaalpalk hakkas kasvama Eestis palju varem kui teistes riikides.

Analüütiku sõnul võib eeldada, et kui palgad tõusma hakkavad, siis eelkõige tööstussektoris, ettevõtetes, mis on suunatud ekspordile.

Säästud kasvavad. Kõiges kolmes Balti riigis on kasvanud säästude maht, kiireimat kasvu täheldati Eestis, kus kasvas hoiuste maht 17%, selgus leibkondade majandusanalüüsist.

Lätis kasvasid hoiused 3% ning Leedus 6%. "Kusjuures viimases kvartalis täheldati märgatavat kasvu, mis toimus ilmselt tänu sellele, et Eestis võeti kasutusele euro ning inimesed liigutasid oma raha hoiustele," lausus SEB Banka analüütik Edmunds Rudzitis.

Ta lisas, et hoiustest eelistatakse nõudmiseni hoiuseid ning vähenemas on tähtajaliste hoiuste osakaal.

Analüüsist selgus, et laenuportfellid vähenesid majapidamistel kõigis kolmes riigis: Lätis ja Leedus 5,3% ning Eestis 3,3%. Võrreldes laenutsükli tipphetkega detsembris 2008 on langus kõige väiksem olnud Eestis, kus laenuportfellid on kahanenud 6%.