Disain ei taga müügiedu, küll aga arendab toodet

Ain Alvela 14. aprill 2011, 17:44

Tootedisain teenib tööstuses peamiselt klassikalise tootearenduse eesmärki, disainitoodete väljatöötamisel pööravad firmad tähelepanu pigem kvaliteedile ja funktsionaalsusele, disaini enese rõhutamine pole ostjate võitmisel kuigi oluline.

Tööstusettevõtete huvi disaineri palkamise ja oma toodete senisest ulatuslikuma disainimise vastu ehk küll suureneb, paraku tunnistas ka Eesti Disainerite Liidu esimees Ilona Gurjanova, et reaalsete viljakate suheteni, kus rakendatakse erinevaid disainivaldkonnast punguvaid võimalusi, jõutakse siiski haruharva.
Siiski leidub ka meil ettevõtteid, kes on disaini pikaajaliselt ja teadlikult kasutanud ning sidunud selle nii oma identiteedi kui tooteloome kultuuriga, märkis Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini osakonna juhtaja professor Martin Pärn.
Valdkondade kaupa võttes on disaini kasutamisele lähemal ettevõtted, kes pakuvad tarbe- ja sisustuskaupu, kuid avastamisevaru on nii elektroonika- kui masinatööstuses ja samuti teenindussfääris ja ühiskondlikus sektoris.

AS Balteco peadirektor Lars Sumbergi sõnul on nii hästi kui halvasti disainitud toote valmistamisel tootmise otsekulud tegelikult samasugused.
„Kõik hästi müüv ja tarbija silmis väärtuslik „tavakraam“ on kindlasti ka kellegi poolt disainitud,“ ütles ta. „Edukuse aluseks on kestvustoodetel kindlasti enne kõike hea funktsionaalsus ja disain.“

ASi Jalax tegevjuhi Laur Lubja sõnul on ilmselge, et kui tegemist on ikka disainitud tootega, on kindlasti võimalik küsida turult märksa suuremat hinda kui lihtsa toote eest.
„Meiegi tootsime varem oma brändi all disainmööblit ning ka hetkel pakume klientidele tootmiseks vajalikku nõustamist ehk siis tootmistehnoloogilisi lahendusi, mida ju võiks võrrelda tavatoote disainiga,“ selgitas Lubja. „Kliendid on nõus nutikamate ja paremate lahenduste eest rohkem tasuma.“

Mööblidisainer ja OÜ Explorandes omanik Janno Roodi leiab, et Eesti mõistes ei maksa disain midagi. „Oma kogemusest ütlen, et disain maksab ainult siis, kui sellel on maineka disaineri nimi,“ leiab ta. „Eestis antakse disain nii-öelda kauba peale – näiteks kui ma kellelegi köögimööbli disainin, siis ma ei saa selle eest lisaraha küsida, vaid olen rõõmus, kui ta selle mööbli minu käest tellib.“

Tervet artiklit tööstusdisaini tähtsusest ja kohast tootearenduses saab lugeda 14. aprilli Äripäeva tööstuse rubriigist.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. April 2011, 17:45
Otsi:

Ava täpsem otsing