Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa ühisturg sai 12 nurgakivi
Euroopa Komisjon esitles kolmapäeval Brüsselis ühtse turu pakti 12 prioriteetsest valdkonnast koosnevat lõppversiooni. Tegemist on uue katsega kõrvaldada takistused ühisturu tihedamalt toimimiselt. Erilist tähelepanu on pööratud VKEdele, intellektuaalomandi kaitsele, digiturule ja infrastruktuuride loomisele.
Uus ühtse turu pakt tuli välja pärast neljakuist avalikku arutelu ja rohkem kui aasta kestnud tööd Euroopa institutsioonides. Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso sõnul on ühisturg prioriteetse projektina trumbiks majanduskriisiga toimetulekul ja uuendatud tegevuskava vägagi praktilise suunitlusega. „12 meedet, millega me täna algust teeme, peaksid muutma ühtse turu uuesti ettevõtjate, töötajate ja tarbijate teenistuses olevaks otsustavaks tõukejõuks. Meie eesmärk on, et 2012. aastaks oleks ühtne turg veelgi tugevam,” ütles Barroso. Pakti peavad hiljemalt 2012. aasta lõpuks heaks kiitma liikmesriigid ja Euroopa Parlament. Väikeettevõtja elu läheb lihtsamaks Esimene prioriteetne valdkond on Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääs kapitalile. EL-s on enam kui 20 miljonit väikese ja keskmise suurusega ettevõtet, kellel on vajaliku kapitali puudumise tõttu sageli raskusi töötajate palkamise, uute toodete turule toomise ja infrastruktuuri uuendamisega. Plaanis on luua riskikapitalifondide üldstatuut, mis võimaldaks ühes liikmesriigis tegutsevatel fondidel investeerida mis tahes muus liikmesriigis ning pakkuda ka innovaatilistele VKEdele asjatundlikult ja atraktiivse hinnaga rahalisi vahendeid. VKEdel tehakse lihtsamaks ka finantsteabe esitamise nõuded ja ligipääs riigihangetele. Teise põhipunktina on plaanis soodustada töötajate liikuvust ühtse turu piires. Euroopa Komisjoni andmetel töötas 2009. aastal mõnes muus liikmesriigis 5,8 miljonit eurooplast, mis moodustab 2,5% ELi töötavast elanikkonnast. See number võiks aga olla tunduvalt suurem. Liikumise elavdamiseks on plaanis veelgi lihtsustada kutsekvalifikatsioonide tunnustamist. Euroopa patent säästab kulusid 80% Kolmas prioriteetne valdkond puudutab intellektuaalomandi kaitset. Nimelt on intellektuaalomandiga seotud 44–75% Euroopa ettevõtjate ressurssidest. Leiutiste kaitse ühtse Euroopa patendi näol peaks esialgsete plaanide järgi hakkama kehtima 25 liikmesriigis (v.a Hispaania ja Itaalia) aastast 2013. Komisjoni hinnangul aitab ühtne Euroopa patendisüsteem kokku hoida kulusid ligi 80 %. “Ühtse patendikaitse eesmärk on muuta innovatsioon odavamaks ja lihtsamaks nii firmadele kui leiutajatele kõikjal Euroopas,” ütles siseturu volinik Michel Barnier. “Olen sügavalt veendunud, et jätkusuutlik majanduskasv ei ole innovatsioonita võimalik. Nagu ka pole innovatsioon võimalik ilma efektiivse intellektuaalse omandi kaitseta.” Muutusi on oodata ka maksusüsteemis Tähelepanu on ühisturu tihendamise raames saanud ka sotsiaalne ettevõtlus ja maksupoliitika. Komisjoni ettepanekul tuleks tulevikus hakata soodustama taastuvate energiaallikate kasutamist. Praktiliselt tähendaks see seda, et energiamaksu määr hakkab koosnema kahest komponendist, nii CO2-heite kogusest kui energiasisaldusest. Ettevõtetele on Komisjonil plaanis kehtestada ühtne konsolideeritud ettevõtete maksubaas. Euroliit peab muutuma e-efektiivsemaks Üks e-maailma alustugesid on tarbija usaldus ja õiguslik tugi. Näiteks e-kaubanduses, kus piiriülese elektroonilise kaubanduse kasvust tulenev majanduslik kasu on hinnanguliselt 2,5 miljardit eurot. Et kaubad, energia ja elektroonilised andmed liikmesriikide vahel kiirelt ja mõistliku hinnaga liiguksid, on plaanis senisest enam keskenduda ka vastavate infrastruktuuride loomisele. Ühtlasi on plaanis on paika panna e-identimise ja e-autentimise vastastikuse tunnustamise reeglid.
Autor: Katri Soe-Surén, Anne Oja
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.