Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa ühisturg sai 12 nurgakivi

    Euroopa Komisjon esitles kolmapäeval Brüsselis ühtse turu pakti 12 prioriteetsest valdkonnast koosnevat lõppversiooni. Tegemist on uue katsega kõrvaldada takistused ühisturu tihedamalt toimimiselt. Erilist tähelepanu on pööratud VKEdele, intellektuaalomandi kaitsele, digiturule ja infrastruktuuride loomisele.

    Uus ühtse turu pakt tuli välja pärast neljakuist avalikku arutelu ja rohkem kui aasta kestnud tööd Euroopa institutsioonides. Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso sõnul on ühisturg prioriteetse projektina trumbiks majanduskriisiga toimetulekul ja uuendatud tegevuskava vägagi praktilise suunitlusega. „12 meedet, millega me täna algust teeme, peaksid muutma ühtse turu uuesti ettevõtjate, töötajate ja tarbijate teenistuses olevaks otsustavaks tõukejõuks. Meie eesmärk on, et 2012. aastaks oleks ühtne turg veelgi tugevam,” ütles Barroso. Pakti peavad hiljemalt 2012. aasta lõpuks heaks kiitma liikmesriigid ja Euroopa Parlament. Väikeettevõtja elu läheb lihtsamaks Esimene prioriteetne valdkond on Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääs kapitalile. EL-s on enam kui 20 miljonit väikese ja keskmise suurusega ettevõtet, kellel on vajaliku kapitali puudumise tõttu sageli raskusi töötajate palkamise, uute toodete turule toomise ja infrastruktuuri uuendamisega. Plaanis on luua riskikapitalifondide üldstatuut, mis võimaldaks ühes liikmesriigis tegutsevatel fondidel investeerida mis tahes muus liikmesriigis ning pakkuda ka innovaatilistele VKEdele asjatundlikult ja atraktiivse hinnaga rahalisi vahendeid. VKEdel tehakse lihtsamaks ka finantsteabe esitamise nõuded ja ligipääs riigihangetele. Teise põhipunktina on plaanis soodustada töötajate liikuvust ühtse turu piires. Euroopa Komisjoni andmetel töötas 2009. aastal mõnes muus liikmesriigis 5,8 miljonit eurooplast, mis moodustab 2,5% ELi töötavast elanikkonnast. See number võiks aga olla tunduvalt suurem. Liikumise elavdamiseks on plaanis veelgi lihtsustada kutsekvalifikatsioonide tunnustamist. Euroopa patent säästab kulusid 80% Kolmas prioriteetne valdkond puudutab intellektuaalomandi kaitset. Nimelt on intellektuaalomandiga seotud 44–75% Euroopa ettevõtjate ressurssidest. Leiutiste kaitse ühtse Euroopa patendi näol peaks esialgsete plaanide järgi hakkama kehtima 25 liikmesriigis (v.a Hispaania ja Itaalia) aastast 2013. Komisjoni hinnangul aitab ühtne Euroopa patendisüsteem kokku hoida kulusid ligi 80 %. “Ühtse patendikaitse eesmärk on muuta innovatsioon odavamaks ja lihtsamaks nii firmadele kui leiutajatele kõikjal Euroopas,” ütles siseturu volinik Michel Barnier. “Olen sügavalt veendunud, et jätkusuutlik majanduskasv ei ole innovatsioonita võimalik. Nagu ka pole innovatsioon võimalik ilma efektiivse intellektuaalse omandi kaitseta.” Muutusi on oodata ka maksusüsteemis Tähelepanu on ühisturu tihendamise raames saanud ka sotsiaalne ettevõtlus ja maksupoliitika. Komisjoni ettepanekul tuleks tulevikus hakata soodustama taastuvate energiaallikate kasutamist. Praktiliselt tähendaks see seda, et energiamaksu määr hakkab koosnema kahest komponendist, nii CO2-heite kogusest kui energiasisaldusest. Ettevõtetele on Komisjonil plaanis kehtestada ühtne konsolideeritud ettevõtete maksubaas. Euroliit peab muutuma e-efektiivsemaks Üks e-maailma alustugesid on tarbija usaldus ja õiguslik tugi. Näiteks e-kaubanduses, kus piiriülese elektroonilise kaubanduse kasvust tulenev majanduslik kasu on hinnanguliselt 2,5 miljardit eurot. Et kaubad, energia ja elektroonilised andmed liikmesriikide vahel kiirelt ja mõistliku hinnaga liiguksid, on plaanis senisest enam keskenduda ka vastavate infrastruktuuride loomisele. Ühtlasi on plaanis on paika panna e-identimise ja e-autentimise vastastikuse tunnustamise reeglid.
    Autor: Katri Soe-Surén, Anne Oja
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.