Maavanem Metsojale palju tüli tekitav 'pensionifond'

Artikkel

- Uudised
- Koit Brinkmann
- 14. aprill 2011 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maavanem Metsojale palju tüli tekitav 'pensionifond'
"MTÜ Järvemaastik - Metsoja pensionifond" - sellise pealkirja all toimus mullu märtsis Vändra valla volikogu ees üks esitlus. Värske maavanem tutvustas MTÜ juhatuse esimehena ühingu tegevust ning algatatud detailplaneeringuga seonduvaid asjaolusid. Metsoja ütleb nüüd, et see oli spetsiaalselt tehtud nali juba aastaid kirgi kütnud järveäärse maa teemal.
"Minu meelest on see korruptsioon, kuidas Metsojad on enda kasutusse saanud järve ning järveäärse maa. Tühje sõnu ma ei loobi, mul on dokumendid," kraamib Vändra valla volikogu revisjonikomisjoni esimees Andres Tamm kotist välja pataka pabereid. Seal on 2009. aasta sügisel Vändra vallaga liitunud väikese Kaisma valla otsused ja lepingud MTÜga Järvemaastik. Nii mittetulundusühingus kui ka vallas olid peategelasteks isa ja poeg Metsojad.
Metsojad osalesid erastamisel. Pärast majandite lagunemist erastas Andres Metsoja ema järve ääres sauna ja vana jahimaja. Seejärel erastati sinna juurde veel 33 hektarit maad, mis on Andrese nimel.
"Ma olen siin sündinud ja kasvanud ja soetanud siia ka vara, sellepärast ma teen seda. Plaanin siia toitlustust. 2,5 miljonit krooni kulub väliköögi rajamiseks, lisaks parkimiskohad külaliste jaoks," tutvustab Andres Metsoja oma tulevikuplaane järveäärse alaga.
Tulevikuplaane raske teostada. Paraku on sauna juures Metsoja maa nii väike, et neid plaane on raske teostada. Üle kraavi on Metsojal maad küll, kuid seal on peal Natura ala piirangud. Äri laiendamiseks oleks vaja saada tükki valla maast, mida kasutab MTÜ Järvemaastik.
Praegu ongi pooleli detailplaneeringu menetlus, mille raames soovib Metsoja muu hulgas vallamaa ja enda maa osalist vahetust. Detailplaneeringu menetlemisel on aga tekkinud tõrge.
Tammel ei ole Metsojade tegevuse vastu järveäärse vallamaa korrashoidmisel midagi, küll häirib teda, kuidas nad on selle vallamaa enda kasutusse saanud.
Esimene katse oli 2001. aastal, kui Kaisma valla volikogu otsustas anda järve ja järveäärse maa rendile. Volikogu esimees oli toona Andres Metsoja.
"Vallale tundus selle korrashoidmine suure kohustusena. Korraldasime läbirääkimistega enampakkumise. Oli meie pakkumine ja Tammede oma. Konkurss tunnistati läbikukkunuks," meenutab Andres Metsoja kümme aastat tagasi toimunud konkurssi.
Aga kohtuotsus?
"…ma ei julge seda väita. Käsi südamel… ei mäleta," proovib Metsoja meenutada.
Küll mäletab tolleaegseid sündmusi Andres Tamm. "Minu firma pakkus 200 kr/ha, Kalju Metsoja 0 kr/ha, kusjuures volikogu oli määranud alghinnaks 5 kr/ha. Volikogu komisjon valis võitjaks Metsoja. Halduskohtu kaudu saime selle otsuse tühistamise."
Otsustatakse asutada MTÜ. 2003. aasta kevadel teeb vahepeal vallavanemaks saanud Andres Metsoja volikogule ettepaneku osaleda MTÜ Järvemaastik asutamisel. MTÜ hakkaks edaspidi järveäärset munitsipaalmaad korrastama ja hooldama.
Vallavanem Andres Metsoja ning MTÜ juhatuse liige Margus Pikkor, kes on samal ajal abivallavanem, allkirjastavad 8. juulil lepingu munitsipaalmaa tasuta kasutusse andmiseks. Ametlikult on Metsoja sel ajal aga puhkusele vormistatud.
Kakskümmend päeva pärast lepingu sõlmimist kantakse MTÜ Järvemaastik äriregistrisse ning ta saab registrinumbri, mis oli millegipärast juba olemas 8. juuli lepingus.
"Ilmselt on tegemist inimliku eksimusega… ma ei tea…," jääb Metsoja taas selgitamisega hätta.
MTÜ asutajateks on veel Kalju Metsoja ja Mait Kink ning peagi võetakse liikmeks ka Andres Metsoja.
2006. aasta juunis toimuval Järvemaastiku üldkoosolekul arvatakse Kaisma vallavalitsus MTÜst välja. Sellise ettepanekuga tuleb välja vallavanem. "Koostöö jätkamine on vajalik ja ülioluline, kuid liikmeks olemine põhjustab asjatuid pingeid ja tekitab omakorda ühingu ja puhkeala arengu pidurdamist," sõnab protokolli järgi Andres Metsoja.
Valla esindajat Margus Pikkorit kohal ei ole ning valla lahkumist polnud arutatud ei vallavalitsuse ega volikogu istungitel. "Ilmselt see kõige korrektsem ei olnud, oleks tõesti pidanud selle volikogust läbi viima. Minu viga, et ma ei mõelnud siis kui vallavanem, vaid kui MTÜ liige," nõustub Metsoja nüüd.
Valla osalus takistas MTÜ-l projektiraha taotlemist. "Kuid ma pole kellelegi kahju tekitanud, vald pole mingit kahju saanud," rõhutab ta.
Küsin Tammelt, et miks ta alles nüüd, aastaid hiljem nendele asjadele tähelepanu juhib?
"Sest varem ei saanud ma dokumente kätte. Alles Kaisma ja Vändra valla ühinemise järel pääsen info ligi. Tänu minu nõudmistele on tagantjärele välja ilmunud maakasutusleping ning valla MTÜst väljaarvamise protokoll," sõnab Tamm.
Näide haldusreformi vajalikkusest. Metsoja kodupartei IRL on rääkinud aastaid haldusreformi vajalikkusest. Poole tuhande elanikuga vallas ei olnud vahepeal õiget vallasekretärigi. Juriidiline pool jäi nõrgaks ning sealt ka mitmed hädad dokumentide vormistamisel.
Andres Metsoja on lepingutele ja valla otsustele alla kirjutanud kord vallavanemana, siis jälle MTÜ esindajana. "Väike koht, aktiivseid inimesi on vähe. Jõuadki olukorrani, et ühed ja samad inimesed kirjutavad otsustele alla," tõdeb ta.
Metsoja räägib, et teeb järve ääres kõike heast tahtest. Enamik tema vabast ajast lähebki sinna. Aastaid on seal talviti korraldatud autode jäärajavõistlusi, suvel annab etendusi kohalik Võsateater. Palju käib järve ääres kalamehi ning ka niisama uudistajaid.
"Raske on, tunnen, et väsin ära kogu sellest ühe inimese vastuseisust. Kaalun, kas lõpetada see asi ära ja maha müüa," ütleb ta paar korda vestluse jooksul. Kahju, et see lugu räägib pigem bürokraatiast, mitte tulemusest ja on ajendatud sellest, et töötan maavanemana ja olen seeläbi rünnatav, lausub Metsoja lõpuks.
Hetkel kuum