Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Saksamaa muutuv rikkus

Romet Kreek 15. aprill 2011, 00:00

20. sajandi esimene pool oli Saksamaale katastroofiline. Esimese maailmasõja käigus kaotasid aktsiad 2/3 oma väärtusest. Varsti võttis maad hüperinflatsioon, kus 1922.-1923. aastal jõudis inflatsioon 209 miljardi protsendini (209 000 000 000%). Kui 1918. aastal oli Saksamaa kuldmark väärt ühe pabermarga, siis 1923. aastal tuli kuldmarga eest välja käia triljon pabermarka. Selle käigus hävines võlakirjades olnud raha, kuid ka aktsiaturg tegi võimsa kukkumise. Teise maailmasõja ajal ja vahetult pärast selle lõppu kukkusid aktsiate hinnad inflatsiooniga korrigeeritult 88 protsenti ja võlakirjad 91 protsenti. Siit võib otsida juuri, miks sakslastele on nii oluline stabiilne valuuta.

Kuid 1949. kuni 1959. aastani tõusid Saksamaa aktsiate hinnad Credit Suisse'i investeerimise aastaraamatu andmetel inflatsiooniga korrigeeritult 4094 protsenti. Saksamaa sai hakkama majandusimega. 1949. aastast saadik on nauditud maailma madalaimat inflatsiooni, tugevaimat valuutat, mis on asendunud euroga, ja paremuselt teist võlakirjaturgu.

Aktsiaturu reaaltootlus on olnud alates 1900. aastast 3 protsenti, nominaalne tootlus 8,3 protsenti. See tähendab, et ühest rahaühikust on aktsiates saanud 1900. aastast 2009. aastaks reaaltootluse alusel 25. Valitsuse pikaajalised võlakirjad, mis inflatsiooniga korrigeerimata on tootnud 2,7 protsenti, on aga 2,0protsendise negatiivse reaaltootlusega. Ühest rahaühikust pikkades võlakirjades on väärtust järel 0,11 ühikut. Veel kehvem on lugu lühiajaliste võlakirjadega, kus nominaalne tootlus on olnud 2,3 protsenti, kuid reaaltootlus keskmiselt miinus 2,4 protsenti aastas. Seal on ühest ühikust rahast järel 0,07 ühikut.

Saksamaa aktsiaturg, mille ajalugu läheb tagasi 1685. aastani, on maailmas suuruselt seitsmes. Siiski ei ole suutnud see aktsiaturg oma positsiooni taastada. 1899. aasta lõpus moodustas Saksamaa 6,9 protsenti kogu maailma aktsiaturgude turuväärtusest, 2009. aasta lõpus vaid 3,3 protsenti.

Mida siis sellelt aktsiaturult võib leida? Saksamaa majandus on mitmetahuline. Saksamaa on tuntud eksportöörina, kuid suhteliselt tagasihoidlikult on esindatud toorainesektor, kunda toorainet ostetakse suuresti sisse. Alla kümnese aktsia hinna-kasumi näiduga ehk suhteliselt odavad on eliitaktsiaindeksis DAX 30 tervelt kaheksa ettevõtte aktsiad. Need on autotootja Volkswagen, kindlustusseltsid Allianz ja MunichRe, elektritootja ja gaasimüüja E.ON, kemikaalitootja Henkel, logistikafirma Deutsche Post, lennukompanii Deutsche Lufthansa ja pank Commerzbank. Sageli on neil ettevõtetel oma või tööstusharu spetsiifilised probleemid.

Hoolimata katsumusterohkest pikast minevikust on Saksamaal kasvanud eraisiku aastasissetulek kümne aastaga 18 304 eurolt 24 739 eurole ehk 35 protsenti. Eesti netoaastasissetulek on Eurostati andmetel kasvanud 309 protsenti ehk 1614 eurolt 6600-le.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:51
Otsi:

Ava täpsem otsing