Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Soome hoiab euroala pinevil

Sirje Rank 15. aprill 2011, 00:00

"Neist valimistest saab rahvahääletus euroala tugipakettide üle," ütles Soome poliitilisel maastikul komeedina kerkinud Põlissoomlaste partei juht Timo Soini parteiliidrite avalikul valimisdebatil nädalapäevad tagasi. "Kui meie võidame, tuleb sellesse mängu muutus."

Esimest korda pärast Soome liitumist ELiga on euroteemad kodumaises valimiskampaanias sedavõrd kesksel kohal.

Apelleerides soomlaste süvenevale euroskepsisele ning tüdimusele kolme peavoolu partei kokkulepluspoliitikast, mis on poliitilise konkurentsi riigis tasalülitanud, on populistlik Põlissoomlaste partei kogunud omale paljud protestihääled.

Toetus parteile, mis 2007. aasta valimistel sai vaid 4,1% häältest, kasvas märtsis 18,4%-le, mis võimaldanuks mõelda isegi peaministri portfellile. Ajalehe Helsingin Sanomat tellitud viimane küsitlus, mis viidi läbi aprilli algul, näitas Põlissoomlaste toetuseks 16,9%.

Põlissoomlased ei toeta euroala kriisiabi. Põlissoomlaste seisukoht euroala abipakettide suhtes on, et hädas riikide võlad tuleb restruktureerida. Nagu rõhutab Soini, on euroala abipaketid eelkõige vastutustundetult laene andnud Saksamaa ja Prantsusmaa pankade päästmiseks.

Nii lubab partei hääletada ka Portugali abipaketi vastu - erinevalt paljudest teistest euroala riikidest peavad abipaketid Soomes parlamendis eelnevalt toetuse saama.

"Väga võimalik on, et Soome järgmine valitsus ja parlament ei taha nõustuda sellega, millele praegune valitsus on alla kirjutanud. St Portugali toetamisele ja euroala kriisifondide loomisele," ütles agentuurile Bloomberg Soome rahandusministeeriumi Euroopa poliitika nõunik Martti Salmi. Kui neile meetmetele veto pannakse, võib Soomest saada tegur, mis euroalal ja eriti finantsturgudel riske suurendab.

Ka Sotsiaaldemokraadid eesotsas Jutta Urpilaineniga ei taha Soomele lisakohustusi võtta, kui samal ajal ei panda vastutama investoreid ja panku. See võimalus tekib aga alles 2013. aastast käivituva euroala püsiva kriisifondiga ESM.

Põlissoomlaste hoiakud pole jätnud mõjutamata praeguste valitsusparteide Keskerakonna ja Koonderakonna poliitikat. Seda on näha olnud Soome käitumisest euroala kriisikõnelustel - ajutise kriisifondi EFSFi laenuvõime tõstmine on Soome vastuseisu tõttu jätkuvalt otsustamata. Portugali kohta on öelnud nii Keskerakonna juht Mari Kiviniemi kui ka Koonderakonnra juht Jyrki Katainen, et abi saamiseks tuleb Portugalil ellu viia veelgi karmim säästukava kui see, mille takerdumine parlamendis valitsuskriisi vallandas.

Soome enda huvi. Mõlemad põhjendavad teiste euroala riikide abistamist Soome enda huvidega - ekspordist sõltuv riik ei võidaks kuidagi uuest kriisist, mis võiks vallanduda ahelreaktsioonina mõne euroala riigi pankrotist.

Portugali abistamise otsustab aga juba Soome uus parlament. Abi andmist peavad toetama kõik euroala riigid.

Arvamusküsitlused tõotavad väga tasavägiseid valimisi. Keskseks teemaks koalitsioonikõnelustel saab erinevate seisukohtade ühitamine euroala stabiilsuse kindlustamiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:51
Otsi:

Ava täpsem otsing