Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saksamaa muutuv rikkus
Euroopas on eraisikute sissetulekutelt viiendal kohal Saksamaa, mis ei saa kaevata igava majanduse ega selle ajaloo üle. Saksamaa on viimase 110 aastaga kogenud korduvat raha väärtusetuks muutumist, rääkimata siis ka väärtpaberite järskudest kõikumistest, kuid ka ühte tugevaimat valuutat Deutschmarka, millest loobuti euro kasuks.
20. sajandi esimene pool oli Saksamaale katastroofiline. Esimese maailmasõja käigus kukkusid aktsiad 2/3 oma väärtusest. Varsti võttis maad hüperinflatsioon, kus 1922-23 aastal jõudis inflatsioon 209 miljardi protsendini (209 000 000 000%). Kui 1918. aastal oli Saksamaa kuldmark väärt ühe pabermarga, siis 1923. aastaks tuli kuldmarga eest välja käia triljon pabermarka. Selle käigus hävines võlakirjades olnud raha, kuid ka aktsiaturg tegi võima kukkumise. Teise maailma sõja ajal ja vahetult pärast selle lõppu kukkusid aktsiate hinnad inflatsiooniga korrigeeritult 88 protsenti ja võlakirjad 91 protsenti. Siit võib otsida juuri, miks sakslastele on nii oluline stabiilne valuuta.
Kuid 1949 kuni 1959 aastani tõusid saksamaa aktsiate hinnad Credit Suisse’i investeerimise aastaraamatu andmetel inflatsiooniga korrigeeritult 4094 protsenti. Saksamaa sai hakkama majandusimega. 1949. aastast saadik on nauditud maailma madalaimat inflatsiooni, tugevaimat valuutat, mis on asendunud euroga ja paremuselt teist võlakirjaturgu.
Aktisaturu reaaltootlus on olnud alates 1900. aastast kolm protsenti, nominaalne tootlus 8,3 protsenti. See tähendab, et ühest rahaühikust on aktsiates saanud 1900. aastast 2009. aastaks reaaltootluse alusel 25. Valitsuse pikaajalised võlakirjad, mis inflatsiooniga korrigeerimata on tootnud 2,7 protsenti, on aga 2,0 protsendise negatiivse reaaltootlusega. Ühest rahaühikust pikkades võlakirjades on väärtust järel 0,11 ühikut. Veel kehvem on lugu lühiajaliste võlakirjadega, kus nominaalne tootlus on olnud 2,3 protsenti, kuid reaaltootlus keskmiselt miinus 2,4 protsenti aastas. Seal on ühest ühikust rahast järel 0,07 ühikut.
Saksamaa aktsiaturu, mille ajalugu läheb tagasi 1685. aastani, on maailmas suuruselt seitsmes aktsiaturg. Siiski ei ole suutnud see aktsiaturg oma positsiooni taastada. 1899. aasta lõpus moodustas Saksamaa 6,9 protsenti kogu maailma aktsiaturgude turuväärtusest, 2009. aasta lõpus vaid 3,3 protsenti.
Mida siis sellelt aktsiaturult võib leida? Saksamaa majandus on mitmetahuline. Saksamaa on tuntud eksportöörina, kuid suhteliselt tagasihoidlikult on esindatud toorainesektor, kunda toorainet ostetakse suuresti sisse. Alla kümnese aktsia hinna-kasumi näiduga ehk suhteliselt odavad on eliitaktsiaindeksis DAX 30 tervelt kaheksa ettevõtted aktsiad. Nendeks on autootja Volkswagen, kindlustusseltsid Allianz ja MunichRe, elektritootja ja gaasimüüja E.ON, kemikaalitootja Henkel, logistikafirma Deutsche Post, lennukompanii Deutsche Lufthansa ja pank Commerzbank. Sageli on neil ettevõtetel ettevõtte või tööstusharu spetsiifilised probleemid.
V
aatamata katsumusterohkele pikale minevikule on Saksamaal kasvanud eraisiku aastasissetulek kümne aastaga 18 304 eurolt 24 739 eurole ehk 35 protsenti. Eesti netoaastasissetulek on EuroStati andmetel kasvanud 309 protsenti ehk 1614 eurolt 6600-le.
Autor: Romet Kreek, Silvia Kruusmaa