Staadionid on müügis

FCF Lilleküla Jalgpallistaadion ASi omanikeks on MTÜ Eesti Jalgpalli Liit ja Jalgpalliklubi FCF MTÜ ehk FC Flora. Mõlema MTÜ tegevust juhib sisuliselt Pohlak.

FC Flora tegevjuht Ljubov Lobõševa kinnitas, et investoritega on alustatud läbirääkimisi. "Kahjuks ei ole mulle lubatud anda kommentaari sellel teemal, kuna see küsimus on suure konfidentsiaalsusega ning me ei ole avalikkusele sellest rääkinud," lausus Lobõševa. Ta lisas, et ainus inimene, kes sel teemal täpsemalt võib kommentaare jagada, on Pohlak. Lobõševa lubas Pohlakult küsida, kui palju ta tohib Äripäevale infot jagada. Pärast Pohlakuga vestlemist Lobõševa aga enam Äripäeva täpsustavatele telefonikõnedele ja küsimustele ei vastanud.

Pohlak ei suhtle. Aivar Pohlak ei olnud nõus Äripäevaga suhtlema. Põhjuseks on aastaid tagasi Äripäevas ilmunud artiklid jalgpallistaadioni ja Pohlaku segastest rahaasjadest. Kuuldes, et helistaja on Äripäeva ajakirjanik, ütles Pohlak küsimusi ära kuulamata: "Ma ei taha elus tegeleda jamaga, ma tahan teha tõsiseid asju. See on minu põhimõte, paraku ma tahan olla liiga tõsine inimene ja ma ei vasta teile." Ta lisas, et on nõus küsimustele vastama pärast seda, kui ajakirjanik läheb tööle mõnda teise väljaandesse.

Eesti Päevalehele on Pohlak öelnud, et eesmärk on tuua Eestisse jalgpalli EMi 2024. aasta finaalturniir. Üheks eelduseks on Lilleküla staadioni suuremaks ehitamine ja veel ühe uue jalgpallistaadioni rajamine. "Valmistame EM 2024 projekti ette ja püüame jõuda ka tulemuseni, kuigi see on pea sama ebareaalne kui paradiisi pääsemine, mis ei tähenda, et selle poole pürgima ei peaks," märkis Pohlak sügisel Eesti Päevalehele.

"Esimene asi, millest peame alustama, on infrastruktuur ja sellega me praegu tegelemegi. Vajame kahte areeni ja seda selliselt, et mõlemad neist omaksid ka suurturniiri järel selget funktsiooni, ja selles asjas on meil plaan olemas," kommenteeris Pohlak toona.

Asjaosalised pole midagi kuulnud, teised on. Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige ja FCF Lilleküla Jalgpallistaadioni nõukogu liige Andri Hõbemägi väitis, et tema kuuleb Lilleküla staadioni võimalikust müügist või investorite ringi laiendamisest Äripäevalt esimest korda. "Ma olen põhitöökohaga mujal ega pruugi olla operatiivselt asja juures," ütles Hõbemägi.

Arco Vara ASi juhatuse esimehe Lembit Tampere sõnul on ta samuti kuulnud Äripäevani jõudnud vihjet, et on olemas huvilised, kes on valmis Lilleküla jalgpallistaadionisse investeerima. Kes need huvilised täpselt on, seda Tampere enda sõnul ei tea. "Spordirajatis on spetsiifiline valdkond. Kõik objektid, millel on prognoositav rahavoog, on ühel või teisel moel investoritele huvitavad. Ilmselt on see objekt huvitav, kuna Tallinnas ei ole ega tule ka rohkem suuri staadione," rääkis Tampere.

Investorid staadionile tormi ei jookse. Hiljuti Kristiine keskuse ostnud Cityconi Baltimaade äridirektori Mati Popsi sõnul on viimasel ajal tunda ja näha aina rohkem märke kinnisvaraturu elavnemisest. "Seda näitavad nii viimased suured tehingud kommertskinnisvaras kui ka tehingute arvu kasv elamukinnisvara valdkonnas," lausus Pops. Lilleküla staadioni võimalikust müügist ei olnud ta aga midagi kuulnud. Popsi teada tunnevad investorid pigem huvi staadioni kõrval olevate kruntide vastu. "Kes need investorid võiksid olla ja mis arendust täpselt sinna planeeritakse, seda ma ei tea," lausus ta. Pops lisas, et see piirkond võib pakkuda huvi elamukinnisvara arendajatele.

Ober-Haus Kinnisvara ASi analüütiku Rain Rätti sõnul on praegu Tallinnas oluliselt paremaid ja perspektiivikamaid kohti, kui seda on Lilleküla staadioni piirkond. "Eluasemeteks ei ole see koht sobiv raudteede pärast ja atraktiivseks äripinnaks (kaubanduskeskus) ka mitte, liiga varjus ja autoga raskesti ligipääsetav koht," rääkis Rätt. Võimalik, et piirkonnast huvituvad investorid on seotud meelelahutusäri või spordiga, lisas ta.

Pohlakut saadavad võlad. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevjuhi Tõnis Rüütli sõnul on jalgpalliklubil Flora olnud palju probleeme. "Ka Pohlak on olnud võlgnik ja see on üldteada fakt, et staadionil on kummalised omandisuhted," lausus Rüütel.

Hiljuti Metro Plaza büroohoone ostnud Lords AB Baltic Fund I fondijuhi Vykintas Misiunase sõnul ei võimalda nende fondi strateegia neil sellistesse projektidesse investeerida. Samuti välistas Pohlakuga kõneluste pidamise Citycon.

Ma ei ole sellest midagi kuulnud. Loomulikult ma pean seda elementaarseks, et juhul kui on toimumas suuremad muutused, siis informeeritakse oma koostööpartnereid.

Ei ole kuulnud, Teie olete esimene, kes seda ütleb. Ma oleksin üllatunud, kui selline huvi on tekkinud. Kui räägime kinnisvara seisukohast, siis tegelikult see ei ole väga kinnisvaraobjekt. See on spetsiifiline sektor, staadion on eriline ja teda on linnas ainult üks.

Juhul, kui Flora jalgpalliklubi seal enam ankurrentnik ei oleks või Eesti Jalgpalli Liit mänge ei korraldaks, siis mis seal veel teha annaks? Võib-olla kaks kontserti aastas.

Minu arvates saavad seal olla investorid, kes tunnevad hästi jalgpalli või on seotud klubi tegevusega. Nad peavad tundma seda äri, näiteks on välismaal sarnasesse objekti investeerinud.

Staadioni kõrval olevad krundid ei ole ka atraktiivsed. nendele on raske ligi pääseda. Kinnisvara seisukohalt ei ole see hea asukoht.

Kindlasti mingi väärtus selle piirkonna kruntidel on, aga küsimus on selles, kuidas seda väärtust tõsta. Kas sinna pääseks tulevikus ligi raudtee alt? See aga eeldab jälle täiendavat kulu.