Esimene pääsuke Balti alternatiivturul

Ehkki reguleerimata aktsiaturule on Baltimaade firmadel olnud võimalus tulla juba alates 2007. aasta suvest, kasutas esimesena selle võimaluse ära Goldinvest Asset Management (GAM) alles neli nädalat tagasi. Läti väärismetallide töötleja tuli turule tasahilju ja ilma suurema pauguta. Ehkki firma on olnud noteeritud First North Balticu turul juba ligi kuu aega, pole GAMi aktsiatega veel ühtegi aktsiatehingut tehtud. Kui veel täpsem olla, siis selle aja jooksul pole keegi isegi väärtpaberile ostu- või müüginoteeringut üles riputanud.

Kuu börsil ja null tehingut. GAMi alternatiivturule viinud nõustaja Ardente SIA juhatuse esimehe Girts Apsitise sõnul tuleks aktsiate ostuhuvi korral panna üles ostunoteering, mille võivad siis olemasolevad aktsionärid aktsepteerida või tagasi lükata. Praegu on firmal aktsionäre kõigest neli, kuid oma ambitsioonideni loodetakse jõuda ka sammhaaval.

"GAM otsustas edasi liikuda sammhaaval. Esimene aasta kasutada alternatiivbörsi ja selle informatsioonikanaleid enda tutvustamiseks potentsiaalsetele investoritele. Aasta pärast on kavas korraldada ka IPO," märkis Apsitis. Alternatiivturu valis firma seetõttu, et seal noteerimiseks pole vajalik alluda kvantitatiivsetele nõudmistele, kuid samas aitab turul olemine ettevõttel end mobiliseerida ja täita parimaid äriühingu valitsemise standardeid.

Nasdaq OMX emitenditeenuste juht Kalle Viks on esimese ettevõtte alternatiivturule tuleku kohta Eestis optimistlikult meelestatud. "Alternatiivturg võiks olla parim lahendus edumeelsele noorele kapitalivajadusega ettevõttele, kelle püüdlustele tuleb lisaks finantsidele kasuks ka avalik nähtavus ja läbipaistvus ning meedia julgustav tähelepanu. Kui vaadata äriideede konkursside ja töötubade aktiivsust (Ajujaht, Garage 48 jne), siis tundub, et häid ideid Eestis jätkub," märkis Viks.

Ettevõtteid alternatiivturule aitavaid nõustajaid on Baltimaades praegu juba 19. Viimasena liitus nõustajate ringiga aprilli alguses advokaadibüroo VARUL. "Kindlasti on ka nõustajad tajumas sellise mudeli potentsiaali. Nende rohkuse taga on ka Balti börside soov tutvustada alternatiivturgu võimalikult paljudele ettevõtjatele ning teha seda oma "saadikute" ehk informeeritud nõustajate kaudu," kommenteeris Viks suurt nõustajate hulka.

Huvilised pöörduvad büroode poole. Advokaadibüroo VARUL partner Martin Tamme loodab, et esimesed alternatiivturule tulevad ettevõtted aitavad siia teed rajada ka teistel. "Praegu on küsimus pigem n-ö esimes(t)es pääsukes(t)es - kui esimesed tulijad on olemas, siis oleks ilmselt teisigi tulijaid. Meil on teema konkreetsemalt olnud arutlusel kolme-nelja ettevõtjaga ja viimasel ajal on First Northi vastu huvi kasvanud," märkis Tamme.

Ka Soraineni partner Reimo Hammerberg loodab, et pärast GAMi noteerimist võib alternatiivturu huviliste hulk kasvada. "Lihtsam on minna, kui keegi on juba ees. Peljatakse ka suuremat tähelepanu - meedia tunneb oluliselt rohkem huvi jne. Samas suuremat tähelepanu ja meediakajastust saab ettevõtja panna ka enda kasuks tööle," märkis Hammerberg, kelle sõnul on ka nende poole pöördunud mitmeid ettevõtjad, kellega on alternatiivturule minekut ka arutatud.

Põhjus on üsna lihtne - Euroopas on nn AIMid (ehk alternatiivturud) võtnud just nišši, mille kohaselt pakutakse kapitali neile, kes on tavabörsi või siis krediidiasutuste jaoks väheatraktiivsed. Iseenesest vastab see ka alternatiivturgude olemusele.

Näeme ka oma klientuuri hulgas peamiste kandidaatidena neid, kes mingil põhjusel nt projekti finantseerimisel krediidiasutustega kokkuleppele ei ole saanud või siis on soov tutvustada oma brändi noteerimise kaudu või soovitakse senistel osanikel/aktsionäridel aktsionäride ringi laiendada.

Alternatiivturg on üks rahastamise viisidest. Kui soov on vaid raha kaasata, siis ei pruugi alternatiivturg olla õige lahendus. Sellega peaks kaasnema ka pikemaajalisem soov olla avalikult kaubeldav, läbipaistvam ja avatum ning valmisolek kanda sellega kaasnevaid kohustusi.

Tavaliselt võiks ettevõttel, kes tuleb turule ilma uut raha kaasamata, olla soov suurendada oma aktsiate likviidsust, "harjuda" olema kaubeldav ettevõte (st täita vastavaid teavitamise ja raporteerimisnõudeid, järgida head ühingujuhtimise tava) ning muuta sel viisil kapitali kaasamine tulevikus hõlpsamaks.

Lihtsalt aktsiate registreerimisel on ka turule minemise kulud oluliselt madalamad, kui täiendava kapitali kaasamisel, kuid see ei ole arvatavasti peamine põhjus, miks valida üks või teine tee. Kui soovida kohe kaasata ka kapitali, on võimalus ka emissiooni ebaõnnestumiseks.