Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Baltika ja Meelis Milderi viimane võimalus

    Eile selgus, et Baltika soovib taas turult raha korjata ja teeb järjekordse aktsiaemissiooni. Kuigi Baltika teatas alles mõne nädala eest, et tegi märtsi müügitulemustes kena kasvu, pole selle rõivatööstusettevõtte viimasest aktsiaemissioonist veel aastatki möödas. Mullu mai lõpul sai Baltika emissioonist ca 100 miljonit krooni.
    Äripäeva arvates on see emissioon Baltikale, eelkõige aga selle juhile ja võrdkujule Meelis Milderile viimane võimalus. Turg andis eile selge signaali, et investorid on kannatust kaotamas - emissiooniteatele reageeris aktsia 13protsendise langusega. Ometi on Baltika suurepärane näide sellest, kuidas võlausaldajad ja investorid on üht isikut väga-väga kaua usaldanud, teda lausa hoidnud - sest on selgemast selgem, et iga teise juhi oleks investorid-võlausaldajad ammu ettevõte juhtimisest eemaldanud, temalt ehk ettevõttegi käest võtnud. Mis siis on see võluvits, mille abil Meelis Milder oma kohal püsib?
    Mineviku töövõidud? Jah, Milder on Baltika paar korda august välja toonud, kas investorid tõesti loodavad, et ta teeb seda jälle? Samas võiks iga investor eneselt küsida - milleks üht ettevõtet üldse kõigepealt augu äärele ajada? Sellele, et Baltikal pole selget fookust, et tal on liiga palju kaubamärke, on ju ammu tähelepanu juhitud. Kas oskate paugupealt kõik Baltika kaubamärgid üles lugeda? Ehk oskate ka öelda, mida mingi kaubamärgi all müüakse? Kas Monton on meeste- või naisterõivaste bränd? Aga Ivo Nikkolo?
    Samuti on teada, et Baltika on laienenud üsna riskantsetele turgudele. Ning nii paljusid kaubamärke võõral turul tuttavaks teha on tegelikult üsna raske, et mitte öelda üle jõu käiv ülesanne. Äripäev ootaks enam keskendumist ühele-kahele kaubamärgile. Et kaubamärkide paljusus segama kipub, on ehe näide siitsamast kodutanumaltki ette näidata - 2007. aastal asus Baltika suure hurraaga Lotte märgi all lasterõivaid tootma. Kui aga aasta hiljem maailma finantsturgudele kriis saabus, koondati esimeste seas just Lotte disainer. Ometi oli Eestis sündivus tõusuteel ning ainsad, kes oma sissetulekuis kindlad võisid olla, olid nn emapuhkusel lapsevanemad. Baltika asemel Eesti rõivatöötuse lipulaevaks tõusnud Lenne tõusiski juba 2009. aastal taas jalule. Õigemini, ta ei kasvanud vaid 2008. aastal.
    Muidugi on see tagantjärele tarkus ja meil, kes me rõivaturust mõhkugi ei tea, on hea hambaid teritada, kuid siiski - ehk tasuks Baltikal oma kaubamärkide arv ja nende kontseptsioonid üle vaadata?
    Muide, Meelis Milder ise on meediakriitika enese jaoks lahti mõtestanud järgmiselt: "Sind hakatakse peksma/kiitma liiga hilja, kuid see-eest pekstakse/kiidetakse kauem kui tarvis" (Äripäev, 19.03.2010). Kui Baltika eelmine emissioon mullu mai lõpul täis märgiti, sai Milder meilt juhtkirjas kiita. Kui aga mullu oktoobris-novembris Baltikal emissioonist saadud raha otsa hakkas saama, sai Milder me juhtkirjas laita. Nüüd, mil selgus, et Baltikal on uut emissiooni vaja, saab Milder juba suisa sugeda. Niisiis, kas Milderi teooria järgi on laidetud juba piisavalt? Või pole praegune mõõn siiski reeglipärane?
    Igal juhul on selge, et see emissioon on Milderi viimane võimalus. Võib ehk isegi öelda, et praegu vormistatav sügiskollektsioon otsustab Milderi saatuse.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
ÜROs küpseb plasti globaalselt piirav lepe, naftatööstus on tagajalgadel
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Maailmas pole sõjale veel nõnda palju kulutatud
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.