Kas Kreeka põrub?

Sirje Rank 19. aprill 2011, 13:22

See nädal algas turgudel süveneva veendumusega, et Kreekale laenu andnud kreeditorid ei saa kogu raha tagasi. Mida võla restruktureerimine tähendaks või lahendaks?

Mida see tähendaks? Mida see lahendaks?

Vähesed analüütikud usuvad restruktureerimist enne 2013. aastat. Kuid üksi spekulatsioonid Kreeka võlgade võimalikust restruktureerimisest on euroala võlakriisi uuesti lõkkele löönud.

Leegid noolivad juba Hispaaniat, ehkki vahepeal näis, et Portugal jääb Kreeka ja Iirimaa järel viimaseks riigiks, mis euroala riikidelt abi vajab. Esmaspäeval emiteeritud aastase tähtajaga võlakirjadelt tuli Hispaanial intressi maksta keskmiselt 2,77% võrreldes 2,128%ga märtsis müüdud sarnastelt võlakirjadelt.

„Mida rohkem võimalikust restruktureerimisest räägitakse, seda raskem on pidurdada kriisi levikut. Närvid tulevad mängu,“ ütles ajalehele Financial Times Merrill Lynch Wealth Managementi strateeg Bill O’Neill. Peamine probleem pole mitte niivõrd Kreeka, kui see, mida see tähendab euroala teiste riikide jaoks. „Investorid hakkavad kahtlema ka Portugali ja Iirimaa võlakirjades. Isegi Hispaania võib uuesti ohtu sattuda.“

Samas on Kreeka võlgade restruktureerimisel rida takistusi.

Näiteks poliitilised põhjused. Euroala riikide valitsused on oma valijatele lubanud, et Iirmaale ja Kreekale antud abipaketid ei too neile reaalset rahalist kahju. Kui aga Kreeka laenud restruktureeritakse, tähendaks see just seda, kuna euroliit ei saa nõuda, et kahju kannaks vaid erasektor. See põhjustaks palju paksu pahameelt nii Saksamaal, Soomes, Hollandis kui ka mujal. „Poliitilisest vaatevinklist oli mul raske näha, kuidas euroala riigid saaksid osa kahju enda kanda võtta,“ ütles Andre Sapir Brüsselis asuva Bruegeli mõttekojast ajalehele Wall Street Journal. „Juriidilisest vaatevinklist oli mul raske näha, kuidas nad saaksid kahju kandmist vältida.“ Kreeka abilaenus on ELi osa 80 miljardit eurot.

Teisalt oleks Kreeka võlgade restruktureerimine löök niigi vankuvatele Kreeka pankadele, mis sunniks riiki ringiga uuesti panku toetama. Bruegeli mõttekoja hinnangul oli ca 20% Kreeka võlast 2010. aasta lõpul Kreeka enda pankade bilansis.

„Võlgade restruktureerimisel oleksid katastroofilised tagajärjed Kreeka valitsuse ja ettevõtete võimalustele rahvusvahelistelt turgudelt raha laenata ning samuti väga negatiivne mõju pensionifondide, pankade ja üksikisikute varale,“ ütles esmaspäeval Kreeka keskpanga juht George Provopoulos.

Lisaks oleks see tõsine löök Euroopa finantssüsteemile ning tooks arvestatavat kahju Kreeka võlakirju ostnud Euroopa Keskpangale. Investorid ja reitinguagentuurid hindavad, et Kreeka võlausaldajad võivad ilma jääda 50-70% oma rahast. Pangad vaevalt nii suurte kahjudega nõustuksid - selliseid puhvreid lihtsalt ei ole.

Kõige vastutustundetumalt on Kreekale raha laenanud Prantsusmaa ja Saksamaa pangad, mille arvele langes läinud aasta 30. septembri seisuga pea kaks kolmandikku Kreeka avalikule ja erasektorile antud laenudest, näitab Rahvusvahelise Arvelduspanga statistika. Prantsuse pangad olid laenanud 59,4 miljardit dollarit ja Saksa pangad 40,3 miljardit dollarit. Järgnesid Suurbritannia, Portugali ja Kreeka enda pangad.

„Prantsusmaa ja Saksamaa perspektiivist ei pruugi restruktureerimise kasu selle kulusid üles kaaluda,“ ütles Bloombergile CreditSights Inc strateeg David Watts.

Ning paradoksaalsel kombel tähendaks Kreeka võlgade restruktureerimine vajadust veelgi suurema välisabi järele, sest kapitaliturgude uks jääks Kreeka ees kinni ja riik ei tuleks ikkagi laenudeta ots otsaga kokku.

Spekulatsioone Kreeka võlgade võimalikust restruktureerimisest on õhutanud viimastel päevadel Saksa valitsusliikmete kommentaarid, et Kreekal pole varsti enam muid alternatiive.

„Sellised kommentaarid annavad märku kannatuse katkemisest, mis suurendab tõenäosust, et hakatakse käituma kiirustades, riskides Kreeka võimalikust maksejõuetusest vallandada ahelreaktsiooni nagu investeerimispanga Lehman Brothers pankroti järel,“ ütles agentuurile Bloomberg Joh. Berenberg Gossler & Co peaökonomist Holger Schmieding. „Kriisi leviku oht on jätkuvalt liiga tõsine,“ tunnistas ta.

Analüütikud hoiatavad, et sellised väited ei arvesta varasemate pretsedentidega - ühes riigis vallandunud kriis ei piirdu sageli vaid selle riigiga. Seda näitas nii Tai bahti devalveerimine 1997. aastal kui  ka Vene rubla kollaps 1998. aastal.

Kreeka ise tõrjub kõik spekulatsioonid võlgade restruktureerimisest. Läinud reedel avalikustas Kreeka peaminister George Papandreou uued kokkuhoiumeetmed ja riigivara erastamise plaanid kogumahus 76 miljardit eurot. Esmaspäeval eitas Kreeka valitsuse pressiesindaja George Petalotis kategooriliselt Kreeka meedias levinud infot, et Kreeka on palunud IMFil ja ELil pikendada Kreeka kõigi võlakirjade tähtaegu.

Täna müüs Kreeka valitsus kolme kuu pikkuse tähtajaga võlakirju 1,62 miljardi euro väärtuses. Intressimääraks kujunes 4,10% võrreldes 3,85%ga veebruaris sarnase tähtajaga müüdud võlakirjadelt.

Kreeka kaheaastase tähtajaga võlakirjade intressimäärad kerkisid esmaspäeval läbi 20% tasemest, tõustes päevaga enam kui terve protsendipunkti võrra. Oktoobriga võrreldes on intressimäär enam kui kolmekordistunud. Kreeka võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise hind (CDS) viitab 65,8%sele tõenäosusele, et Kreeka viie aasta jooksul oma võlgadega hätta jääb. Veebruaris oli tõenäosus veel 55% ja Saksamaa puhul on see võrdluseks 0,4%.

Kreeka 10aastase tähtajaga võlakirjade intressimäär on kerkinud 14,26 protsendile, mis tähendab enam kui 11 protsendipunkti suurust vahet Saksamaa sarnase tähtajaga võlakirjadega. Kreeka 10aastaste võlakirjade intressimäär on seega kerkinud enam kui 400 baaspunkti võrra abilaenu saamisest, mis pidi Kreeka laenukulud alla tooma. Ja seda hoolimata sellest, et IMF ja EL otsustasid pikendada laenu tagasimakse tähtaega ning alandada intressimäära.

Deutsche Banki ökonomistid eesotsas Thomas Mayeriga peavad Kreeka võlgade restruktureerimist võimalikuks lähema paari aasta, mitte lähiaja perspektiivis. „Seni, kuni Kreeka valitsus ja elanikud jätkavad eelarve saneerimist, erastamisi ja strukturaalseid reforme, on ELi ja IMFil huvi anda neile võimalus õnnestuda,“ kirjutas pank oma analüüsis. „Kõige tõenäolisem on, et Kreeka naaseb 2012. aastal turule EFSFi toel, mille vastu tuleb Kreekal nõustuda täiendavate kokkuhoiumeetmetega.“

Kreeka selle aasta refinantseerimise vajaduse (58 miljardit eurot) katab IMFi ja ELi abilaen. Kriitiliseks muutub olukord järgmisel aastal, kui  Kreeka peaks kapitaliturule naasma. Praegu turul toimuva järgi otsustades on see vähe tõenäoline, et turg laenab Kreekale vajaminevad 25-30 miljardit eurot.

Euroopa Liidu prognoosi järgi kasvab Kreeka avaliku sektori võlg 2013. aastaks 375 miljardile eurole 2009. aasta 298 miljardi euroga võrreldes. Kreeka eelarve pole ülejääki näinud enam kui kahe kümnendi jooksul.

Ajaleht Financial Times arvab, et varem või hiljem on euroala valiku ees, kas anda Kreekale lisaabi või Kreeka võlad restruktureerida. FT kolumnist Wolfgang Münchau arvab, et võimalik on „vabatahtlik“ restruktureerimine, mis sillutaks teed uue abi andmisele Kreekale. Paratamatult liigutakse aga sammhaaval punkti suunas, kus ühel hetkel tuleb valida liidu lagunemise või euroala ühiste võlakirjade vahel. Kui enne seda ei juhtu veel midagi ootamatut, mis arengu sootuks uude suunda pöörab. 

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. April 2011, 08:49
Otsi:

Ava täpsem otsing