Metallitoorme kallinemine võib mõne toote valmistamise kahjumlikuks muuta

Mart Proos 20. aprill 2011, 00:00

Favor on juba aastaid ettevõttes kasutatava õhukese lehtmetalli ostnud sisse n-ö iseseisvalt. Suhtleme suures osas otse tootjatega või suurte vahendajatega nii Euroopas kui ka Aasias. Väiksemas koguses ostame peamiselt erimaterjale ka kohalikelt metallimüügiga tegelevatelt ettevõtetelt. Otseselt musta metalli kasutame oma tootmises üldse küllaltki vähe. Meie põhilised kasutatavad materjalid on kuumtsingitud õhuke lehtmaterjal, alumiinium ja roostevaba teras.

Kuna meie kasutatavad terase mahud on piisavalt suured, siis ostame üle 90% tootmises kasutatavast terasest piiritagustest metallurgiatehastest. Seega sõltume kohalikest ladudest ja hulgimüüjatest ainult teatud materjalide osas.

Metalliturg elab ja muutub pidevalt, viimastel aastatel kordub aastast-aastasse sama tsüklilisus ja muster - hinnad ja materjali saadavus kõiguvad suurtes piirides, pigem võiks rääkida poolaastasest kui pikemast tsüklist.

Praegu oleme jälle tsükli selles faasis, kus hinnad on kõrged ja materjali saadavus halvenenud. Terase maailmaturu hind on alates möödunud aasta lõpust kahtlemata teinud läbi märgatava hinnatõusu, mis varieerub erinevate tooterühmade ja tootjate osas.

Möödunud aasta lõpust on terase hinnad olnud märgatavas kasvutrendis ja aprilli ning maikuu tarnete puhul on hinnatõus sõltuvalt tootest ja tarnijast 20-30%, võrreldes käesoleva aasta alguse tasemetega. Samas on materjali tarneajad oluliselt pikenenud, seda just Skandinaavia ja Euroopa tootjate osas. Aasia terasetootjate tarneajad on jäänud samaks.

Materjali kättesaadavus kohalikul turul on halvenenud. Seda seoses laovarude vähendamisega ning karmistunud krediiditingimustega.

Hinnatõusu mootoriks on olnud ühelt poolt terasetootmises kasutatavate toorainete ehk siis rauamaagi ja koksi hinnatõus ning teiselt poolt tootjate soov katta 2009. aasta majanduslangusest ja vähenenud tootmismahtudest tekkinud kahjumeid.

Favori tegevust mõjutab sisendmaterjalide hinnatõus otseselt, kuna sõltuvalt tootest ja tegevusvaldkonnast võib materjali osakaal tootes olla 45-80% vahel, seega on toodete hinnatõus vältimatu.

Teisalt nõuab ka vajaliku materjali laovaru hoidmine praegu ligi veerandi võrra tõusnud terasehindade baasilt ettevõttelt oluliselt enam käibevahendeid.

Kuna terase hinnad tõusevad globaalset, mitte ainult meil, siis on ka lõpptoodete hinnatõus paratamatu. Ise küsimus on, millise ajalise viitega, mis sõltub lepingutest, on võimalik hindasid tõsta. Pikaajaliste tarnelepingute puhul on hinnatõusu elluviimine keeruline ja see võib teatud toodete valmistamise muuta ettevõtete jaoks kahjumlikuks.

Põhjused on paljuski samad, mis ka tootmisettevõtetel: materjali tarbimine on hüppeline, pikemaajalised kasutusprognoosid klientidelt puuduvad, hinnad liiguvad suures skaalas üles ja alla, hinnatõusust tingitud rahaliste vahendite täiendav vajadus mõjutab rahavoogu. Lisaks on majanduslanguse perioodil laovarud viidud miinimumini ja nende kasvatamine materjali saadavuse halvenedes ja hindade tõustes on problemaatiline.

Kindlasti avaldab mõju klientide maksekäitumine ja võimalikud maksehäired.

Metalliturg jääb veel kindlasti lähiaastatekski tsükliliseks ja närviliseks. Maailma terasetootjad on paljuski taastanud kriisieelse kasumlikkuse ega soovi sellest kindlasti mitte loobuda.

Tänavuse aasta terasekasutuse kasvuks prognoositakse 4-5%, kuid kindlasti ei jagune see piirkonniti ühtlaselt. Terasetootjate tootmisvõimsuste koormatus on natuke üle 80% ja tõenäoliselt jääb ka lähiajaks sellele tasemele. Hinnad on lähedal möödunud aasta tipptasemetele ja hinnataseme säilitamiseks on piiratud tootmist. Lisaks on terasetootjate põhiliste toormaterjalide - rauamaagi ja koksi - hind rekordkõrge, nii et surve hinnatõusule jääb püsima. Samas vastavad metalli hulgimüüjate praegused laovarud 2,5-3kuulisele müügimahule, mis võib omakorda natuke leevendada hinnatõususurvet.

Piirkondlikud hinnaerinevused Euroopa ja Aasia vahel ilmselt suurenevad taas.

Üldiselt soovitan, et praeguses olukorras ei ole kindlasti see õige hetk, kus tasub hakata iseseisvalt materjali kaugelt tooma ja suuri laovarusid tekitama.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:10
Otsi:

Ava täpsem otsing