Puidust pakendiga võivad levida ohtlikud metsakahjustajad

Rahvusvahelises kaubavahetuses ligi 80% juhtudel kasutatav puidust pakkematerjal võib sageli olla valmistatud kehva kvaliteediga materjalist, millega võivad levida puidukahjustajad ja muud haigused. Sihtriiki jõudes võivad need suuri probleeme põhjustada. Oht kahjustajate levikuks sellisel viisil on üsna suur ning kontrollimeetmete rakendamine nii puidust pakkematerjali impordile kui ka ekspordile on äärmiselt vajalik.

Metsakahjustajate leviku tõkestamiseks on FAO (ülemaailmne toidu- ja põllumajandusorganisatsioon) välja töötanud spetsiaalse fütosanitaarmeetmete standardi ISPM 15 pealkirjaga "Regulation of Wood Packaging Material in International Trade". See kehtestab kahjustajate leviku tõkestamiseks hulga nõudeid puidust pakkematerjali töötlemisele ja märgistamisele. Paljud riigid on standardi nõudeid rakendama asunud (EL alates 1. märtsist 2005) ja sellest tulenevalt peab kolmandatest riikidest toodav puidust pakkematerjal nõuetekohaselt töödeldud ja vastavusmärgiga märgistatud olema.

Juhul kui nõuded ei ole täidetud, võib kaupade sisseveol tekkida tõrkeid. Kaup saadetakse täielikult tagasi või suunatakse puidust pakkematerjal hävitamisele. Alates 2008. aastast peab Portugal sealse männi-laguussi laialdase leviku tõttu kogu teistesse ELi liikmesriikidesse ja standardit ISPM 15 rakendavatesse kolmandatesse riikidesse saadetava puidust pakkematerjali kuumtöötlema ja vastavusmärgiga varustama.

Nõuetekohaseks töötluseks on kaks võimalust: kuumtöötlus ja fumigeerimine metüülbromiidiga. ELis on metüülbromiidi kasutamine keelatud kui osoonikihti kahjustav mürgine taimekaitsevahend ning kasutada võib vaid kuumtöötlust, mis on tagatud siis, kui puidu sisekihis on 30 minuti jooksul 56 7C.

Kuumtöötluse läbinud pakkematerjal peab olema märgistatud vastavusmärgiga HT, metüülbromiidiga töödeldud materjal tähisega MB. Märgistus peab paiknema pakendil võimalikult nähtavas kohas, et sihtriigi taimetervise inspektoril oleks võimlik seda tuvastada.

Vastavusmärgistus HT või MB annab tõendust selle kohta, et puidust pakendit on päritoluriigis töödeldud ja taimekahjustajate levitamise risk on võimalikult väike. Pakendi päritolu saab tuvastada märgistusel oleva riigi tähise ja sellele järgneva tootja registreerimisnumbri abil.

Eesti ettevõtted, kes turustavad oma kaupu Euroopa Liidust väljapoole ja kasutavad transportimisel puidust pakkematerjali, peavad samuti sihtriigi nõuetega puidust pakkematerjalile arvestama. Kõige mõistlikum oleks need nõuded enne kauba läkitamist välja uurida.

Alates aastast 2004 toodetakse ka Eestis ISPM 15 nõuetele vastavat puidust pakkematerjali. Vastavusmärgi kasutamise õigus on praegu 88 pakkematerjalide tootmise ja 42 puidu kuumtöötlemisega tegeleval ettevõttel.

Kõik Eesti pakkematerjalide tootjad ja parandajad, kellel on vajadus hakata oma toodetel kasutama vastavusmärgistust, või kuivatid, kes soovivad vastavusmärgiga märgistada kuumtöödeldud saematerjali, peavad ettevõtte nõuetele vastavaks tunnistamiseks pöörduma põllumajandusameti taimetervise osakonna poole.

Põllumajandusamet korraldab taotluse alusel ettevõtetes tunnustamisprotsessi ning kontrollib, kas kõik puidu kuumtöötlemisele, ladustamisele ja pakkematerjali tootmisele, parandamisele ja märgistamisele kehtestatud nõuded on täidetud. Tunnustuse saanud ettevõte peab oma enesekontrolli kaudu tagama, et nõuded oleksid täidetud ja neid oleks võimalik üle vaadata ka tagasiulatuvalt.

Alates 2010. aasta augustist kuuluvad ka ISPM 15 märgistusega puidust pakkematerjali parandajad põllumajandusameti järelevalve alla. Tuleb arvestada, et kui pakkematerjali soovitakse pärast remontimist turustada kui ISPM 15 nõuetele vastavat ja tootele jääb peale vastavusmärgistus, siis tuleb parandamisel kasutada üksnes kuumtöödeldud saematerjali ning asendatud detailid peavad saama vastavusmärgi. Märgistamise õiguse saamiseks peab põllumajandusamet ettevõtet tunnustama.

Autor: Tea Tasa