Töölepingu seadus läheb remonti

Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul andis minister kohtumisel mõista, et suur osa ametiühingute töölepingu seaduse muutmise ettepanekuid on igati mõistlikud ning jõuavad tõenäoliselt peagi ka seadusesse. "Samas on meie ettepanekutes ka põhimõttelisi küsimusi, mille puhul võib eeldada keerulisi läbirääkimisi - näiteks tööandjale rikkumise eest määratavad sanktsioonid, koondamise keelamine palgalangetusega mittenõustumise korral, töölepingu lõppemine ebaseadusliku koondamise puhul," märkis Taliga.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur asja päris nii ei näe. "Ma ei tõlgendaks seda nii, et suur osa olid mõistlikud," ütles minister.

Pevkuri arvates olid ühed muudatused tehnilist laadi, mida ollakse valmis edasi arutama juba järgmise nädala kohtumisel ametiühingute keskliidu ja tööandjatega.

Tööandjad ja aü peavad kokku leppima. Teised aga vajavad põhimõttelisemat vaidlust ja seda eelkõige tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu vahel. "Näiteks arvestus, kuidas käib võimaliku kohtuvaidluse korral töölepingu ülesütlemise menetlemine," tõi minister näite.

Töölepingu seadus vajaks kiire kõpitsemise asemel põhjalikku läbivaatamist, leiab Tartu Ülikooli emeriitprofessor Heino Siigur. "Töösuhteid sätestav seadus peab olema sõnastuselt, struktuurilt ja normitehniliselt arusaadav igale põhiharidusega isikule ja tööandjale. Kehtiv sõnastus ja struktuur teevad selle aga raskesti arusaadavaks ja väärtõlgendusi põhjustavaks isegi juristile," märgib emeriitprofessor.

Kehtivas seaduses on Siiguri sõnul ka rida sätteid, mis on kahjulikud tööandjale. "Töösuhete paindlik sätestamine eeldab tööandjate ja töötajate kompromissi, vajadusel riigi vahendusel," ütles emeriitprofessor.

Samuti kritiseeris ta seaduse vastuolulist struktuuri. "Lubamatu on eraõiguse samastamine võlaõigusega ja seetõttu võlaõiguse sätete ulatuslik kasutamine töösuhete sätestamisel," märkis Siigur.