Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arstide koolitusfondil lasub tulumaksuoht

    Erapooletule arstide koolitusfondile rahalise toetuse andmise asemel tahab riik hoopis fondilt tulumaksu koguma hakata.

    Arstide koolitusreisidega päevakorda kerkinud vajadus luua erapooletu koolitusfond on kergitanud päevakorda maksu- ja tolliameti soovi kaotada olemasoleva lt Arstide Täiendkoolituse Fondilt maksuvabastuse, vahendab Meditsiiniuudised.
    Maksuvabastuse kaotamise põhjuseks tuuakse vajadus kaotada maksuerisus ning asjaolu, et tegemist ei ole heategevusliku organisatsiooniga.
    Eesti Arstide Liit asutas 2001. aastal sihtasutuse Arstide Täiendkoolituse Fond eesmärgiga parandada arstide võimalusi osaleda erialastel koolitustel. Eelkõige peeti silmas just rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide konverentsidel osalemist.
    Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa, kes on ühtlasi fondi juhataja, märkis, et nad on alates 2003. aastast maksnud välja 156 stipendiumi kogusummas 1,3 miljonit krooni. See teeb toetuse keskmiseks suuruseks 8333 krooni. Rehemaa sõnul on arstide huvi fondi vastu kogu aeg suur olnud, kuid kõiki taotlusi nad rahuldada ei saa. Peamised sponsorid on olnud ravimifirmad ja arstide liit ise.
    “Tulumaksusoodustusega MTÜde ja sihtasutuste nimekirjast kustutamine on üsna kummaline otsus, arvestades seda, et riik arstide kohustuslikku täienduskoolitust ei rahasta," arvas Rehemaa.
    Tema sõnul on haigekassa raviteenuste hindadesse arvestatud küll väike summa ka koolituseks, kuid kas ja kuidas see arstini jõuab, otsustab tööandja. Samuti on viimasel ajal koolituskulusid hinnakirjakärpe tõttu tunduvalt koomale tõmmatud. “Kui arstid ise fondi kaudu koolitusraha leiavad, siis avastab valitsus, et see on tulu, mida peab maksustama,” oli Rehemaa nördinud.
    Ravimifirma näeb toetuste jagamisel riigi ülesannet
    Kui kaob maksuvaba annetamise võimalus, siis Rehemaa hinnangul firmade huvi fondi vastu ilmselt väheneb. Samuti jäävad tema sõnul väiksemaks summad, mida fond saab arstidele stipendiumidena välja maksta, sest osa sellest võtab riik tulumaksuna ära.
    Sanofi-Aventis Eesti on üks väheseid ravimifirmasid, kes järjepidevalt koolitusfondi toetanud on. “Tulumaksuerisuse kaotamine poleks probleem, kui teaduse toetamine oleks avalikust rahast piisaval määral finantseeritud. Kuni riik ei panusta, on küüniline võtta ära see vähenegi erasektoritoetus,” leidis firma juht Piret Sell, kes on ühtlasi ravimitootjate liidu nõukogu esimees.
    Sanofi-Aventis on panustanud ka arstide liidu fondi alla kuuluvasse Eesti Nooremarstide Ühenduse koolitusstipendiumisse, mille eesmärk on toetada noori arste, kes esitavad oma teadustöid rahvusvahelistel konverentsidel. Sell on seisukohal, et residentide ja noorte arstide toetamine peaks olema riigi prioriteet.
    Taust:* Arstide Täiendkoolituse Fondist on õigus stipendiumi taotleda Eestis töötavatel arstidel.* Stipendiumi suurus on kuni 10 000 krooni (ca 639 eurot).* Stipendiumide arvu määrab sihtasutuse nõukogu.* Stipendium antakse erialaseks täienduskoolituseks, ümberõppeks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused Euroopas toimuvatel üritustel osalemiseks.* Stipendiaadid on kohustatud läbitud koolituse teemadel avaldama erialast teavet sisaldava artikli ajakirjas Eesti Arst.Allikas: Eesti Arstide Liit
     
     
    Autor: Violetta Riidas, Alyona Stadnik
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.