Kas hõbe mullistub või on viimane aeg rongile hüpata?

Raivo Sormunen 21. aprill 2011, 00:00

Kulla hind tõusis teisipäeval esimest korda ajaloos üle pooleteise tuhande dollari untsist, olles kerkinud viimase kaheksa kuuga tublid 20%. Sellesarnast tootlust pole vastu panna enamikul aktsiatel. Küll aga on see tõus naeruväärselt väike "vaese mehe kulla" ehk hõbeda liikumise kõrval. Hõbe on eelmise aasta varasügisest peale kallinenud praeguseks kaks ja pool korda ning tahes tahtmata küsitakse, kas tegemist on järjekordse mulliga.

Poole aasta jooksul on ajakirjanduses jooksnud pidevalt uudised, kuidas hõbeda hind jõudis uue kolmekümne aasta tipptasemeni. Kui 2008. aasta sügisel maksis hõbeda unts alla 9 dollari, siis eile õhtul flirtis metalli hind 45 dollariga. Selline trend on pannud investoreid vaidlema, kas hõbe on juba saavutanud oma tipptaseme või on veel viimane aeg hõbedasse investeerida. Turule on ilmunud igasuguseid prohveteid. Nii näiteks ennustab Bob Chapman hõbeda hinna jõudmist koguni 500 dollarini untsi eest. Ja seda meest tsiteerib isegi uudisteagentuur CNN.

Ühelt poolt võib hõbeda hinnarallit pidada põhjendatuks. Paljud investorid ostavad hõbeda futuure või börsil kaubeldava hõbeda indeksfondi osakuid ainuüksi seetõttu, et viimasel ajal on olnud raske leida teist niivõrd stabiilselt ülesjoones liikuvat vara. Liiatigi pole aktsiaturud sel aastal investoritele erilist tootlust pakkunud ning see sunnib otsima muid investeerimisvõimalusi.

Kindlasti on aidanud hõbedal tõusta hirm inflatsiooni ees. Ehkki praegune kolmeprotsendiline inflatsioon lääneriikides pole eriti hirmuäratav, on kindlasti kasvanud risk, et hinnad lähevad kontrolli alt välja. Nii näiteks oli 1980ndate tooraine hinnamulli taga inflatsioon, mis ulatus Ühendriikides koguni üle 13 protsendi aastas. Ja sellise raha väärtuse languse juures jõuavad kulla ja hõbeda soetamise juurde ka inimesed, kes tavaolukorras tooraine ostmist hulluseks peavad. Lisaks veel on kasvanud usaldamatus rahasüsteemi vastu. Metalli ostjad mängivad selle peale, et erinevalt rahast ei saa kulda ja hõbedat juurde trükkida.

Hõbe pole loodud vaid tõusma. Kui turgudel hakatakse rääkima, et nüüd on uus hõbeda ajastu ning vanad reeglid enam ei kehti, võib järeldada, et hõbeda hind on mullistumas.

Nii näiteks lõpeb juunis USA rahatrükkimise teine voor (QE2). Kui rahapakkumine väheneb, langeb ka inflatsioon, ning suure tõenäosusega langeb ka hõbeda (ja kulla) hind.

Kuna tegemist on toorainega, siis pikemas perspektiivis võiks selle hind liikuda vastavalt nõudlusele ja pakkumisele. Praegust ajajärku tuleks pidada spekulantide loodud ajutiseks hinnaanomaaliaks.

Hõbeda hinna langust aitab süvendada kulla/hõbeda omavaheline madal suhe (33). Alles paari aasta eest sai kullauntsi eest koguni 84 untsi hõbedat ning viimati oli hõbe kulla suhtes niivõrd madalal tasemel kui praegu 1980. aastal. Tõsi, MoneyMorningu andmeil on viimase paari tuhande aasta jooksul kulla/hõbeda hinna suhe olnud keskmiselt üks seitsmeteistkümnele. Põhjuseks see, et maakoores leidub kulda hõbedast seitseteist korda vähem. Kuid viimaste aastakümnete hinnatrendide jälgimine tundub märksa turvalisem kui aastatuhandete taha minek, mille hinnad võivad sisaldada endas anomaaliad.

Kokkuvõttes on kindlalt näha, et hõbeda hind on mullistumas. Samas ei julge ma prognoosida, et mull lõhkeb lähinädalatel või kuudel, kuna anomaalselt suuri hinnahüppeid pole veel näha olnud. Minu hinnangul võib hõbeda seljas ratsutades teha veel ühe väga kiire sõidu üles, kuid väga tähtis on õigel ajal maha hüpata. Seetõttu sobib hõbeda ostmine veel vaid väga julgetele spekulantidele või neile, kel on suure riski võtmiseks vara piisavalt palju.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:51
Otsi:

Ava täpsem otsing