Laenukraanid avanevad

Ain Alvela 21. aprill 2011, 00:00

Swedbanki põllumajandussektori juht Meelis Annus tõdes, et alles hiljuti olid piima- ja teraviljahinnad madalad ning seetõttu madal ka põllumeeste maksevõime, mistõttu nii mõnigi laenutaotlus sai negatiivse vastuse.

"Tuleb tunnistada, et pangad olid üpris konservatiivsed, finantseeriti ainult tugeva rahavooga projekte," tunnistas Annus. "Praeguseks on turul olukord märgatavalt muutunud ning laenupakkumine hakkab nõudlust ületama."

Pangalaen on sisendimüüja krediidist soodsam. Tema hinnangul kujunevad põllumehele pankadest otse laenates intressikulud madalamaks ja oht ülejõu käivate kohustuste võtmiseks on väiksem. Annus soovitab farmeritel rohkem tegevust planeerida ja paberimajandusega tegeleda, sest see vaev ei ületa saadavat rahalist kokkuhoidu.

"Kevadtöödeks võetava laenu tagasimakse peaks toimuma sama aasta tegevusest saadavate tulude arvelt, olgu nendeks siis saagi müük või toetused," selgitas ta. "Laene ei tohiks kergekäeliselt pikendada, see suurendab maksekoormust ja võib pärssida investeerimisvõimet."

SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit on seda meelt, et aastatel 2008-2010 oli põllumajandustootjatel raske aeg, tootmismahud ja tulud langesid ning firmadel tekkis probleeme laenude maksmisega.

"Pankade kindlus põllumajandussektori osas on suurenenud. Kriisi kaudu on pangad mõistnud, et põllumajandus on üks usaldusväärseimaid sektoreid, kus mittetöötavate laenude osakaal on keskmisest madalam," nentis Vaikmäe-Koit. "Samuti hindavad pangad põllumajanduse väljavaadet lähitulevikus positiivseks, valmidus osaleda investeeringute finantseerimisel suureneb."

Kütuse, väetiste, seemne ja taimekaitsevahendite soetamiseks annab SEB kevadtöödelaenu, mille tähtaeg on kuni üks aasta. Lisaks saavad põllumehed kasutada käiberaha paremaks ja kiiremaks juhtimiseks arvelduslaenu ning faktooringut.

Väikseimgi viivitus viib intressid üles. Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra kinnitas, et pankade suhtumine võrreldes kriisiajaga on paranenud. Kriisi ajal ei tahetud põllumehi eriti jutule võtta, kuid nüüd otsivad pangad juba ise aktiivselt kontakte, ütles ta.

"Laenutoodetest pakutakse käibekapitali laenu, samuti liisinguid ja PRIA investeeringutoetuste kaasfinantseerimist. Põllumehesõbralikum on minu arvates Swedbank, kes arvestab ka ikaldusaastatega ja tuleb põllumehele laenu pikendamisega aasta võrra vastu," iseloomustas Sõrra. "Probleemiks on tagatised. Selleks on põhiliselt hüpoteegid maale. Pangad ei taha aga põllumaad kõrgemalt hinnata kui 10 000-15 000 kr/ha, tegelikud maa müügihinnad võivad aga olla 30 000 kr/ha."

Sõrra sõnul ei rahulda põllumeest ka liisinguintresside süsteem - kui oled eelnevate liisingutega kas või paar päeva hilinenud, siis on intress kõrgem. Veel häirib farmereid asjaolu, et laenu taotledes peab näiteks 100 töötajaga ettevõtte omanik andma isikliku käenduse - panema panti oma maja-korteri - see pole normaalne, kirjeldas Sõrra.

Pajumäe talu pidav Arvo Veidenberg ütles, et on Swedbanki klient ega või suhtumise üle kurta.

"Muidugi ei ole must-valgeid olukordi, kuid erilist tõrjutust ei tunneta. Pigem võib märgata asjalikku ettevaatlikkust," rääkis ta. "Kevadkülvilaenu taotlen isegi, loodan saada, kuigi kiireks läheb. Laen on paljudele vajalik. Kütted, seemned, kuuldavasti ka elekter kallinevad tuntavalt."

Põhiline on ikka bilanss ja kasumiaruanne - kui need panga kriteeriumitele vastavad, pole laenu saamine probleem. Raskusi on nendel, kel majandusnäitajad viletsamad, tuleb ennast koos naha ja karvadega panti panna.

Mõned talunikud pöörduvad ka väiksemate pankade poole, kus tingimused lõdvemad, aga ka intressid kõrgemad. Ning kui viljasaak ikaldub, võibki põllumees igavesse võlaorjusesse langeda.

Põllumehed võtavad väetisi ja seemneid tihti müügifirmade krediidiga, ehkki intress on pea poole kõrgem kui pankades. Pangalaenu võtmist takistab vajaliku tagatise puudus. Nii ollakse suletud ringis - makstakse kõrgeid intresse, seotakse saagi müügi kohustus sama firmaga ja kokkuvõttes istutaksegi firma lõa otsas nagu pärisorjast talupojale kohane.

Kevadkülvi laenu viimine pikema perioodi peale on pankadelt teretulnud lähenemine.

DnB Nord finantseeris põllumajandust kriisi ajal ning teeb seda ka praegu. Populaarsete laenutoodete hulka kuuluvad arvelduskrediit käibevahenditeks, hooajalised laenud, nagu kevadkülvi laen, investeerimislaen põllumaade soetamiseks või lautade, silohoidlate ja muu ehituse tarbeks.

Endiselt on kliendi hindamisel peamisteks kriteeriumiteks tema jätkusuutlikkus ja võime võetud kohustusi pikaajaliselt teenindada.

Nordea ei ole muutnud oma krediidipoliitikat. Teeme koostööd ja finantseerime ettevõtteid, mille finantspositsioon ja kapitaliseeritus on tugev, kaasamaks võõrkapitali, ja mis suudavad oma toodangut realiseerida, omavad selleks kindlaid koostööpartnereid ja kogemust.

Laovarude finantseerimiseks ja maksetähtaegade pikendamiseks sobivad pangagarantiid, sageli kasutatakse ka arvelduskrediiti ning laofinantseeringut või siis neid instrumente üheskoos.

Kindlasti soovitan panga halduriga varakult kohtuda ja kõik läbi arutada. Enne kohtumist tuleks aga koostada 2010. aasta bilanss ja kasumiaruanne ning panna paberile 2011. aasta haritavate põllumaade hektarid, samuti nende jagunemine erinevate kultuuride kaupa ja oodatav saagikus.

See aastane plaan võiks olla seda konkreetsem ja detailsem, mida suurem on ettevõte ja soovitav laenusumma. Haldurile tuleks kindlasti selgitada, millised on oodatavad kulud ja tulud, kui suure osa kuludest saaksite ise katta ning kui palju on juurde vaja, milliste kulude katteks kasutate laenu ja milliste tulude arvelt on plaanis laenu tagastada.

Ühe euro tagasimaksmiseks soovitaksin arvestada 1,3 eurot ärikasumit, kuna siis on küllaldaselt varu ka negatiivsete tulemuste korral. Omakapitali osakaal kogu varast aga ei tohiks laenu võttes langeda alla 30%.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:51
Otsi:

Ava täpsem otsing