Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Määrake tippjuhi palk hoopis vastutuse alusel

Mait Raava 21. aprill 2011, 00:00

Vähe on neid, keda tippjuhtide suur palk külmaks jätab. See küsimus tõuseb üles igal kevadel, kui riigiettevõtete tippjuhte palkade alusel reastatakse. Mujal maailmas sarjatakse ülisuurte boonustega pangajuhte, kes samas õieti mitte millegi eest ei vastutavat. Eelmisel suvel kurjustati Nokia eksjuhi Olli-Pekka Kallasvuoga, kelle oskamatu juhtimise all Nokia Apple'ile konkurentsis kaotas ja lõpuks vallandati, kuid seda priske lahkumistasuga (4,6 miljonit eurot ja lisaks 820 000 eurot aktsiakompensatsiooni). Tippjuhid tulevad ja lähevad, kuid nende ülemaksmise küsimus püsib õhus. Sest räägitakse ainult tippjuhtide turuhinnast, millest igaühel on oma tõde. Näiteks üks leiab, et Eesti Energia tippjuhile tuleks maksta hoopis 5, mitte 2,5 miljonit krooni, teine seevastu leiab, et kuni miljon ja mitte sentigi rohkem.

Vastutusest ei räägita. Paraku ei räägita üldse teisest ja palju olulisemast aspektist - tippjuhi vastutusest, selle sisust ja suurusest. Ja asjata, sest vastutuse täpseks kirjeldamiseks ja selle alusel õiglase palga määramiseks on hästitöötav vahend täiesti olemas. Selleks on tasakaalus tulemuskaart, mida juba paarkümmend aastat tippjuhtide tasustamisel edukalt rakendatakse.

"Strateegiat kirjeldatakse mõõtmise keeles," ütleb David Norton, tasakaalus tulemuskaardi üks loojatest. Tasakaalus tulemuskaardi meetodil kirjeldatud strateegiaga määratakse tippjuhile selge ja mõõdetav vastutus, mis siis seotakse tulemustasuga. Kusjuures tulemustasu määratakse mitte ainult finantstulemuste eest, nagu see traditsiooniliselt on olnud, vaid täiendavalt ka kliendi-, protsessi- ja arengutulemuste eest. Nende kolme täiendava tulemusterühma sidumine tulemustasuga on sellepärast tähtis, et finantstulemused sõltuvad kliendi- ja protsessitulemustest ja need omakorda arengutulemustest. See tähendab, et mitte ainult finantse, vaid kogu strateegiat tuleb tulemuslikult ellu viia ja tasustada.

Kasumlikkusega piirdumine oleks ajast ja arust. Kui öeldut Eesti Energia näitel selgitada, siis oleks ajast ja arust, kui tippjuhi palga määramisel piirdutakse ainult ettevõtte kasumlikkuse ja investeeringute eesmärkidega. Seda enam, et energiaettevõtte kasumlikkus sõltub regulaatori kehtestatud hindadest. Kaasaegsel, tasakaalus tulemuskaardi lähenemisel kirjeldatakse lisaks finantseesmärkidele mõõdetavalt lahti ka tarbijate rahulolu eesmärgid (energiateenuse kvaliteedis ja kättesaadavuses), protsessieesmärgid (nii teenusearenduses, kvaliteedis, efektiivsuses kui ka sotsiaalsuses/keskkonnahoius) ja neid toetavad arengueesmärgid (töötajate professionaalsuses, töömotivatsioonis, IT-süsteemide rakendamises ja organisatsioonikultuuris). Kirjeldades Eesti Energia strateegiat põhjus-tagajärg seostes, muudetakse ettevõtte tegevus terviklikult läbipaistvaks ja mõõdetavaks ning nii ühtlasi ka tippjuhi vastutus.

Kui Eesti Energia eesmärgid on neljal tasandil kokku lepitud, määratakse tippjuhist mittesõltuvad tingimused (näiteks regulaatori kehtestatud tooraine ja energiateenuse hinnad jms), mis ettevõtte tulemusi oluliselt mõjutavad. Pärast tippjuhist mittesõltuvate tegurite elimineerimist täpsustubki see, mille täitmist mõjutab otseselt tippjuht ehk mille eest ta siis ka vastutab ja mida on õige siduda palgaga.

Hea palk konkreetse tulemuse eest. Kui riigiettevõtete tippjuhtide aastapalga number esitatakse koos tasakaalus tulemuskaardi täitmise aruandega, tehakse tippjuhtide vastuse suurus ja tulemuslikkus läbipaistvaks ja võrreldavaks. Siis pole enam põhjust kurta väga hea tippjuhi väga kõrge palga üle. Suure vastutuse ja heade tulemuste eest on ju õiglane ka suurt palka maksta. Kuid ikka ainult selle eest, mida antud tippjuht mõjutab. Kui aga tulemused on halvad, peab tippjuht seda valusalt tundma oma rahakotis. See paneb vastutama. Teades, et Eesti Energia kasutab tasakaalus tulemuskaarti, on tal õige astuda siit tõhus samm edasi ja arendada see vahend niivõrd selgeks ja täpseks, et saaks määrata tippjuhi vastutus terviklikult - arengust kuni finantstulemusteni - ja vastaval ka tulemustasu. Kuna tippjuhi palga määrab ettevõtte nõukogu, on pall nõukogu väravas.

Muuseas, miks ei võiks sedasama teed minna ka Tallinna börsiettevõtete nõukogud? Aktsionärid, kliendid ja töötajad oleksid väga rahul! Nii võidaksime maailmas tuntust mitte ainult tasakaalus riigieelarvega, vaid ka hästijuhitud era- ja riigiettevõtetega ja nende hinnatud tippjuhtidega. Eesti Energia võiks siin lipulaevaks olla.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:51
Otsi:

Ava täpsem otsing