Sada miljonit eurot ootab tegusat kasutajat

Nõnda kinnitas üleeile toimunud Äripäeva tööstuse seminaril ASi Innopolis Konsultatsioonid juhatuse liige Riivo Anton, lisades, et EList lähtuvate toetuste puhul tuleb rääkida turgutusrahast kõigile ettevõtjaile, sest spetsiifilisi, ainult tööstusele mõeldud rahastamisvõimalusi on vähe.

"Tööstusettevõtja võimalused toetusi saada on lokaalsed, st toetuste taotlusi, nende hindamist, raha väljamaksmist ja selle kasutamise kontrollimist tehakse Eestis, mitte Brüsselis," selgitas Anton. "Oluline näitaja taotluste hindajatele on ettevõtte suutlikkus luua lisandväärtust, seejärel tulevad ekspordikäibe kasv, müügitulu ja kasumi kasvatamine, toetuse kasutamise efektiivsus jt kriteeriumid."

Potentsiaalselt edukas taotleja on Antoni sõnul tugev, keskmisest kõrgemat lisandväärtust andev ettevõte, kellel on juba olemas ekspordikäive ja kelle finantsseis on tugev. "Ei maksa karta taotlemisega kaasnevat bürokraatiat, sest kui taotlust ei esitata, siis on enam kui kindel, et raha ei saa," lisas ta.

Kindlustus ebaõnne vastu. Ettevõtluslaenude võtjatele pangagarantiid vahendava KredExi ettevõtlusdivisjoni juhi Lehar Küti sõnul on sihtasutuse peamine teenus laenukäendus, et pakkuda ettevõtjatele kindlustunnet mistahes ebaõnne puhuks. Samas märkis Kütt, et KredEx püüab sihtgrupiks valida ikkagi jätkusuutlikke ja kasvule orienteeritud ettevõtteid. Muide - kogu oma ligemale kümne aasta pikkuse tegevusajaloo jooksul näitab KredExi statistika, et ühel või teisel moel äpardub iga seitsmes garantii saanud projekt.

"Hättasattumise puhul on kolm stsenaariumi - esiteks nõutakse raha ikkagi ettevõttelt endalt, seejärel realiseeritakse pangale tagatiseks antud vara, kolmandaks kompenseerib KredEx pangale tekkinud kahju," selgitas Kütt. "Sisuliselt tähendab see seda, et KredEx omandab panga nõude ettevõtte vastu."

Lisaks olemasolevale laenude garanteerimisele kavatseb KredEx peatselt turule tuua tootmise investeeringuteks mõeldud allutatud laenu, mis sisuliselt tähendab laenu või toetuse omafinantseeringu osa kastmist allutatud laenu rahaga.

"Asja sisu on selline, et kui projekt õnnestub, on tegemist laenuga, kui ebaõnnestub, toetusega," selgitas Kütt. "Seega on ettevõtja riskid minimaalsed."

Taotluses määravad pisiasjad. Esimesel korral 2008. aasta sügisel EASilt investeeringutoetust taotlenud OÜ LabelPrint juhatuse esimees Sten Sarap märkis, et toona sai taotluse hindamisel komistuskiviks madal lisandväärtus ja ebapiisavaks osutunud ekspordi kasv. Teisel korral aga toetust saadi, tänaseks on tulnud veel üks toetusesumma. Kokku on LabelPrint saanud 1,5 aasta jooksul pea 100 000 eurot (1,5 mln kr) ELi raha peamiselt trükitehnika soetamiseks.

"Räägitagu mida tahes, aga see taotlemine on ikka paras bürokraatia kadalipp," tunnistas Sarap. "Pisiasjad saavad sageli määravaks, kusjuures ma kahtlen, kas taotluse projekt ikka peab olema 60-leheküljeline."

Ta lisas, et kolmas - eksporditoetuse projekt - oli juba lihtsam kokku panna, see polnud ka nii mahukas kui investeeringutoetuseks nõutav. "Ise selliseid projekte valmis ei tee, selleks peab palkama spetsiaalse firma," ütles Sarap. "Ja oluline on EASi konsultandiga tihedalt suhelda."

Ühel hetkel leidsime, et ettevõte seisab teelahkmel - oli valida, kas suurem areng lõppeb või laiendame omanikeringi. Kui 2009. aasta sügisel IPOga tegelema ja materjale kokku panema hakkasime, siis selle protsessi käigus sai ettevõtte tippjuhtkond kontserni olukorraga peensusteni tuttavaks. Tõsi, dokumentide vormistamisel tekkis ka tõrkeid. Näiteks leiti 2007. või 2008. aasta audiitori aruandest märge, et kalavarude laoseisu hindamine osutus võimatuks. Premia Foods tegeleb Soomes ka kalakasvatusega ja kuna audiitori tegevus toimus detsembris, siis olid kalatiigid muidugi jää all. Samas on ju olemas metoodikad, kuidas neid varusid ikkagi hinnata. Tobe olukord, kus mingi aastatetaguse märke tõttu jäta või börsile minemata.

Tagantjärele ei näe ma börsileminekule alternatiivi. Pärast IPOt on meil pankade järjekord ukse taga. Börsile minekuga saime ettevõttele kokku 12,8 miljonit eurot (200 mln kr), sellest 1,92 miljonit jaeinvestoritelt. IPO korraldamine läks meile maksma 0,3-0,5 miljonit eurot (5-7 mln kr), peamiselt kulus see raha pangale, kes seda korraldas ning juriidiliste nõustajate tasustamiseks.