Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ärimuinasjutt: Hundikutsika hukatus
Muinasjutu hundikutsikast, kes pidude korraldamiseks kiirlaenu võttis, kirjutas Tartu Kommertsgümnaasiumi 5. klass.
Äripäev avaldab 22.-24. aprillil seitse muinasjuttu, mis valiti parimate hulka Junior Achievemendi Eesti ettevõtlusmuinasjuttude võistlusel 2011.
Muinasjutt hundikutsikast kõlab nii.
Hundikutsikas elas oma vanematega kenas kuusemetsas. Tema päevad olid õnnelikud ja tal oli palju sõpru. Ühel päeval aga selgus, et kuusemetsas ei ole tema vanematel enam tööd ja nad peavad aastaks ajaks kaugesse rabasse tööle minema. Hundikutsika vanemad rääkisid, et ta peab raha kulutamisel ettevaatlik olema ning mitte mingil juhul ei tohiks laene võtta, sest pärast peab suuri intresse maksma. Hundikutsikas lubas üksi hästi hakkama saada.
Hundikutsikas oli väga kurb, sest kui vanemaid ei olnud, oli tal väga igav. Tema head sõbrad jänes ja siil tulid talle külla ja selgus, et siis oli palju toredam. Hundikutsikal algas lõbus elu. Ta hakkas uhkeid pidusid korraldama ja sõpradele kalleid kingitusi tegema. Ta ostis toredaid mänge, mida koos mängida. Uusi sõpru tuli järjest juurde ja peod läksid järjest suurejoonelisemaks.
Äkki avastas hundikutsikas, et vanemate antud raha on otsa saanud. Järgmine pidu oli aga juba kokku lepitud ja hundikutsikas oli mures, et ta ei saa seda korraldada. Siis aga märkas hundikutsikas metsas reklaami: „Paar klõpsu ja raha ongi käes! Kõige magusam laen intressivabalt“. Tema meelest oli see suurepärane plaan. Hundikutsikas mõtles: „Kui intresse ei pea maksma, võib ju laenu võtta!“ Ta tegi arvutis paar klõpsu ja raha peo korraldamiseks oligi käes.
Ühel päeval tuli hundikutsika postkasti ümbrik, kus oli arve laenu tagasimaksmiseks. Hundikutsikas oli suures hädas. Raha tal ju polnud. Siis nägi ta metsas uut reklaami: „Piiks- piiks ja raha tuleb!“ Ta otsustas uue laenu võtta, et vana laen ära maksta. Järgmisel kuul oli postkastis järgmine ümbrik uue arvega. Hundikutsikas läks päris pabinasse. Jälle on vaja raha tagasi maksta, aga tal ju ei ole raha! Ta veetis mitu unetut ööd ja muretses, mida vanemad arvavad, kui nad koju tulevad. Ta kartis väga vanemate käest pahandada saada. Siis aga nägi ta reklaami: „Kodurahu saabub SMS-laenuga“. Ta otsustas jälle uue laenu võtta.
Lõpuks oli hundikutsikas väga palju võlgu. Pidusid enam korraldada ei saanud ja paljud uued sõbrad hoidsid temast nüüd eemale. Hundikutsikas oli väga õnnetu, ta sai aru, et poleks tohtinud nii palju raha raisata ja reklaame pimesi uskuda.
Hundikutsikas norutas üksinda kodus. Jänes ja siil tulid tema poole uurima, milles asi. Nad said teada, mis hundikutsikaga juhtunud oli. Koos hakati mõtlema, mida ette võtta. Siilil tuli hea mõte hakata loomalastele puust mänguasju valmistama. Koos koguti materjali ning tehti mänguasjad valmis. Neid oli tore meisterdada ja mänguasjade müümise eest said nad raha. Sellest ettevõtlusest saadud raha eest sai hundikutsikas hakata oma laene tagasi maksma.
Selleks ajaks kui tema vanemad kaugest rabast tagasi tulid, olid kõik laenud makstud. Tema vanemad olid väga uhked, et hundikutsikas üksi nii kenasti hakkama oli saanud ja kiitsid teda. Hundikutsikas ütles tagasihoidlikult: „Minu tõelised sõbrad aitasid mind!“