Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põlvamaa kommitootja tahab Kaleviga rinda pista

    Eelmisel nädalal kolis Kõlleste Kommimistrid tootmise Võru linnast ära ja tänasest valmistab ettevõte taas magusatoodangut Põlvamaal Kõlleste vallas Veski külas. Märtsi lõpust on ettevõtte ainuomanikuks Imre Sokk.
    Eliitmaiuse kõrvale asub nn rahvašokolaad. "Meie selge suund on odavuse poole ja püüame end kõvasti suruda sellesse hinnaklassi, kus on Kalev, Laima ja teised magusatootjad," ei varjanud Kõlleste Kommimeistrite juht ja ainuomanik Sokk oma ambitsioone. "Tõsi, päris nende hinnataset me ei saavuta, meie šokolaadi hinnad jäävad umbes viiendiku võrra kallimaks."
    Ajaloo suurima käibe saavutamine kohe-kohe tulemas. Soku sõnul hakkasid nad mullu juunis odavamat tahvelšokolaadi tootma masu tõttu. "Vahepeal tekkis lausa ukse kinnipanemise tunne," tunnistas Sokk. "Aga me tegime odavtoodete sarja ja see tõstis meie käibe normaalsesse seisu. Praegu oleme taas lähenemas oma ajaloo suurima käibeni - umbes 13 000 eurot ehk üle 200 000 krooni kuus."
    Kui praegu on Kõlleste Kommimeistrite tooteportfellis kolm odavšokolaadi (maapähklitega, kohviga ja musta pipraga), siis õige pea lisandub odavseeriasse veel kolm šokolaadtahvlit. "Aprilli algul saime odavtoodetega Lukoil Eesti ketti sisse ja läbirääkimised käivad Olerexi ning Statoiliga," täpsustas Sokk. "Just tanklad on kohad, kus on võimalik müüa sellist kaupa nagu šokolaad. Suurde poodi minnakse ostma eelkõige toidukraami, mitte niivõrd magusat."
    Soku sõnul ei kasuta nad odavtoodetes kalleid mesindussaadusi. "Samuti teeb toote odavamaks see, et kui me keskendume teatud tööpäevadel vaid ühele konkreetsele tootele, vähenevad tööjõu-, elektri- ja muud kulud," rääkis Sokk. Kõlleste Kommimeistrite ainulaadsed šokolaadikommid, mis sisaldavad mesindussaadusi, valmivad käsitööna.
    Kommimeistrid jõudsid ringiga koju tagasi. Kulude kokkuhoiu eesmärgil kolis Kõlleste Kommimeistrid oma tootmise Võru linnast taas sinna, kus 2007. aasta suvel tootmist alustati ehk Kõlleste valda Veski külasse.
    Endine tootmishoone seisis vahepeal üle aasta tühjana. "Ei ole mõtet tootmisruumide eest kallist renti maksta, kui on olemas oma tootmispind, samuti oli Võru tootmisruumis niiskusega tõsiseid probleeme," põhjendas Sokk ümberkolimist. "Sellel nädalal sain ka veterinaarametist loa, mis lubab Veski tootmisruumes taas alates esmaspäevast tootmise käivitada."
    Sokk lisas, et peamiselt Põlvast pärit töötajatega probleeme ei teki, sest nii Veski külla kui ka Võrru on Põlvast sama maa.
    Äri Venemaaga lõppes seekord fiaskoga. Kõlleste Kommimeistrid rentis üle aasta tagasi Võru endises pagaritöökojas viis korda suurema tootmispinna lootuses suurendada tootmismahtu mitu korda. Silme ees terendus tookord ka pääs suurele Venemaa turule, mis paraku liiva jooksis. "Meie koostööpartner jäi meile võlgu ja seepärast kadus usaldus tema vastu," lausus Sokk.
    "Aga me ei ole mõtet minna Venemaale maha matnud. Tuleb leida ausam partner ja kaaluda varianti hakata komme tootma kohapeal või müüa frantsiisi. Kauba üle Venemaa piiri toimetamise protseduurid tõstavad ühiku hinda liiga palju. Meie tooted on ju isegi kallid ja sellele veel kümmekond protsenti juurde lisada pole mõttekas."
    Möödunud kuul sai Sokust Kommimeistrite ainuomanik. Kui seni oli Kõlleste Kommimeistrite omanikuks lisaks Sokule ka Heinar Väljak, siis märtsi lõpust on Sokk ettevõtte ainuomanik. "Ainuomanikuna saan otsuseid kiiremini vastu võtta," põhjendas Sokk, miks ta kompanjonilt osaluse ostis. "Varem pidin teise osanikuga kõik läbi arutama ja seetõttu võisid otsused venida mitu nädalat või kauemgi."
    On igati tervitatav, kui lisandub kodumaiseid kondiitritööstusi. Praegu me siiski otsest konkurentsi ei tunneta ja nende turuosa on marginaalne. Kalevi peamised konkurendid on välismaised suurtootjad.
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
ÜROs küpseb plasti globaalselt piirav lepe, naftatööstus on tagajalgadel
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Rahandusministeerium plaanib suurendada lähetuste päevaraha
Rahandusministeeriumi plaani järgi tuleks suurendada lähetuste maksuvaba päevaraha piirmäära ja autokompensatsiooni, kuid erisoodustustes järele anda ei soovita.
Rahandusministeeriumi plaani järgi tuleks suurendada lähetuste maksuvaba päevaraha piirmäära ja autokompensatsiooni, kuid erisoodustustes järele anda ei soovita.
Maailmas pole sõjale veel nõnda palju kulutatud
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.