Teine sammas võib jätta nälga

Teisest sambast pensionimakseid saavate inimeste hulgas on vaid mõni protsent selliseid, kel on sõlmitud kindlustusleping, mis garanteerib neile elu lõpuni igakuiselt vähemalt 30eurose pensionilisa. Ehk summa, mis moodustab keskmisest brutopalgast kolm-neli protsenti.

Kuna pensionifondidesse kogunenud summad on veel väga väikesed, on turul vaid kolm kindlustusseltsi, mille kaudu on võimalik sõlmida pensioni väljamakseks eluaegne kindlustusleping.

Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil on Eestis juba umbes 16 500 inimest, kes on jõudnud vanuseni, mis lubab neil ühel või teisel moel võtta raha II pensionisambast välja. Neist peaaegu pooled ehk 8050 on raha väljavõtmist edasi lükanud.

Ülejäänud 8440 inimesest on aga kõigest kolmesaja neljakümne ühel sõlmitud väljamakseteks pensionikindlustuse leping. See tähendab, et neil on pensionifondidesse kogutud vähemalt 50kordne rahvapensioni (6422,5 euro) suurune summa, mille korral on kindlustusseltsiga võimalik sõlmida elu lõpuni kestev pensioni väljamakseleping.

Swedbank Life Insurance SE juhatuse liige Mihkel Mandre kinnitab, et praeguseks on teise samba kindlustuslepingud sõlmitud Eestis kokku paarisaja lepingu ümber ning arvab, et kindlustuspensionid muutuvad peamiseks väljamakseviisiks väga pikas perspektiivis. Ka ERGO pensionitoodete müügitoejuht Taave Lips arvab, et läheb veel palju aastaid, enne kui fondipensioni asemel muutub domineerivaks kindlustuspension.

Kindlustus eeldab keskmiselt 10-15 aasta rahakogumist. Keskmise brutopalgaga (800 eurot kuus) inimene peaks 6400 euro suuruse summa pensionifondi koguma kümne-viieteist aastaga.

Millist pensionilisa selline summa annab? Pensionikeskuse kodulehel üles riputatud kalkulaatori kohaselt õnnestuks selle summa eest sõlmida kõige parem pensionileping Compensa Life'iga, mis garanteerib elu lõpuni iga kuu 31,98 euro suuruse pensionilisa. Kui lisada lepingule ka 15 aasta pikkune garantiiperiood (mida on mõistlik võtta, kuna maksed jätkuvad ka kindlustatu surma korral), väheneb pensioni kuumakse 30,43 euroni.

Rohkem erinevaid pensionide väljamaksete võimalusi turul pole. Pole ka suureneva väljamaksega pensionimakset, mis aitaks võidelda inflatsiooni vastu, sest paarikümmend aastat võib 30eurose pensionilisa ostujõudu korralikult nullida.

Seadus lubab väljamaksetel kasutada veel kolme liiki eritingimusi. Lipsi sõnul on need maksete edasilükkamine, pensionimaksete suurenemine ja ühine pensionileping. "Praegu ei paku me nende eritingimustega lepinguid ennekõike turu väiksuse tõttu. Inimeste soov on pigem võimalikult kiiresti raha kätte saada, mistõttu ei ole ka nõudlust maksete edasilükkamise või suurendamise järele," märgib Lips. Compensa Life müügi- ja kliendihaldusjuht Merle Kollom lisab, et liialt väike turg ei mõju soodsalt tootearendusele, sest täiendavate võimaluste lisamine on üsna ressursimahukas ja eeldab päris suuri investeeringuid.

Samas on Ergo, Compensa ja SEB Eesti turul siiski ainukesed, kelle juures on võimalik II samba pensionikindlustuse lepingut sõlmida.

Mandre sõnul näeb Swedbank Life nii II kui ka III samba väljamaksete turul oma kohta koos väljamaksete mahtude suurenemisega, kuid ei soovi praegu siiski kommenteerida, millal nad pensioni väljamaksete turule tulevad.

Praegu domineerib fondipension. Teise samba pensioni saajate hulgas on praegu ja lähitulevikus enim fondipensioni saajaid (kel kogunenud pensionifondidesse 10-50kordne rahvapensioni määr ehk 1284,5-6422,5 eurot). Fondipensionist väljamaksed toimuvad regulaarsete maksetena ning paika on pandud minimaalne väljamakseperiood. Nii näiteks peab 63aastane sõlmima vähemalt kümne aasta pikkuse väljamakselepingu.

Kuna fondipensioni puhul jääb inimeste raha pensionifondi, ei saa kokku leppida pensioni suurust. "Täpne summa leitakse vahetult enne igat väljamakset. Küll aga lepitakse kokku, kas väljamakseid tehakse kestuse järgi või osakute piirmäära järgi," täpsustas Lips. See tähendab, et osakuhinna kahekordistumisel võib ka pensionimakse kahekordistada. Samas on võimalik ka osaku langus ning tuleb arvestada, et kui raha fondiportfellist otsa saab, lõppevad ka pensionimaksed.

"On mõistetav, et riik soovib kindlustada oma kodanikele stabiilse ja turvalise pensionilisa seniks, kuni neile elupäevi on antud. Seetõttu on põhjendatud, et II samba väljamaksed on eluaegsed. Seltsis sõlmitud pensionileping garanteerib, et klient saab lepingu sõlmimisel kokku lepitud pensioni ka siis, kui ta elab 100 aastaseks või kauemgi," rõhutab Kollom pensionikindlustuse eelist fondipensioni väljamaksete ees.

Seaduse ja kogu sotsiaalkindlustuse mõte on riski katmine, milleks on pensioni maksmise tagamine iga pensionäri elu lõpuni. Ehk siis regulaarse sissetuleku tagamine elu lõpuni. Sellest lähtuvalt on vägagi mõistlik, kui tulevikus kõik pensionärid peavad võtma eluaegse annuiteedi (väljamakse).

Siinkohal tuleb tähelepanu juhtida inimeste liiga kõrgetele ootustele II samba pensioni suuruse suhtes juba praegu.

Kui sissemaksete periood on olnud 10 aastat, aga väljamaksed on keskmiselt umbes 20 aastat, siis kui suur saabki olla väljamakstav pension? Ilmselt ei saa see praegu olla palju suurem kui 3% inimese sissetulekust, mis tuleb lihtsast matemaatikast (pool sissemakse protsendist). Tulevikus on olukord oluliselt parem, aga seda alles mitmekümne aasta pärast. Eesti pensionäri kõige suurem häda on napp kapital, millest pensioni finantseerida. Süsteemi väärtus tuleb välja siis, kui raha on kogutud 40 aastat, mitte kümme.