Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Arstid kahe isanda leival

Kadri Jakobson 26. aprill 2011, 00:00

Ravimifirma Novo Nordisk Eesti filiaali juht, endokrinoloog Tiit Halling töötas tänavu kahel kohal: oli ravimifirma Novo Nordisk Eesti filiaali juht, samal ajal võttis patsiente vastu Eesti Diabeedikeskuses. Konfliktsust lisab asjaolu, et Novo Nordisk on maailma üks juhtivamaid diabeediravimite tootjaid ja insuliinisüstevahendite müüjaid.

"Olin seotud Diabeedikeskusega pisut üle kahe kuu, kord nädalas kolm tundi. Tuli tõdeda, et kahe erineva rolli ühildamine osutus keerukaks ja seega sündis otsus ühest neist loobuda," ütles Halling. Ta lisas, et tema viimane vastuvõtupäev arstina oli 7. aprill.

Ravimifirma Merck Sharpe & Dohme (MSD) meditsiiniala nõunik Reet Rätsnik töötab samal ajal ka günekoloogina erakliinikus Medisfäär. Hiljuti kirjutas Äripäev MSD reklaamüritusest, mille eesmärk oli günekoloogidele reklaamida MSD rasestumisvastast vahendit Nuvaring.

"Minu põhitöökoht on MSD, kus töötan meditsiiniala nõunikuna. Minu tööülesanded MSDs on seotud otseselt meditsiini kui teadusega. Erakliinikus Medisfäär töötan günekoloogina," selgitas Rätsnik. "Töökoormus ja tööajad on kokku lepitud mõlema tööandjaga. Erakliinik Medisfäär on täielikult teadlik minu tööst ravimifirmas MSD. Põhjus, miks töötan ka günekoloogina, on selles, et praktiseerimine aitab olulisel määral hoida minu kvalifikatsiooni arstina," ütles ta.

Kas kahel toolil istumises pole huvide konflikti? "Minu amet MSDs ja erakliinikus Medisfäär ei kujuta endast huvide konflikti," kinnitas Rätsnik. "Juhin tähelepanu ravimitootjate liidu eetikakoodeksile, mille artikli 14.02 (b) kohaselt on seatud keeld töötada ravimi väljakirjutamise õigust omaval ametikohal üksnes neil isikutel, kes tegelevad samal ajal ravimifirmas müügitööga. Minu töö hõlmab meditsiiniteaduslikku nõustamist. Tehes otsuseid, mis puudutavad patsiente, võtan arvesse üksnes patsiendi huvisid, lähtudes enda professionaalsetest oskustest, ja mitte MSD kui tööandja huvisid. Arstina olen andnud ka sellekohase vande," selgitas Rätsnik.

Ravimifirma juht ja anestesioloog. Endine ravimifirma Eli Lilly ja ravimitootjate liidu juht Rauno Pukonen töötab Novartis Pharma kontsernis eraldiseisva üksuse Novartis Consumer Health Eesti juhina. Samas töötab Pukonen anestesioloogina väikese koormusega Lääne-Tallinna Keskhaiglas, kus ta teeb öövalveid. "Novartis Consumer Health ei tee retseptiravimite turundust ega ole ka ravimitootjate liidu liige," täpsustas Pukonen.

Võimalikku huvide konflikti kommenteerides ütles ta, et kuna valdkond nõuab arstliku ekspertiisi olemasolu ettevõttes, siis on ravimitööstus alati arste palganud ja teeb seda ka tulevikus.

"Üks asi on olla vastutav müügitöö eest ravimifirmas ning samal ajal olla tipparst sama valdkonna erialaseltsi juhatuses. Hoopis teine asi on nõustada ravimifirmat meditsiinialaselt oma ekspertiisi raames. Viimasel juhul on arstina töötamine pigem eelis, sest annab võimaluse kontakti patsiendiga säilitada," ütles Pukonen.

Enda tegevuses Pukonen huvide konflikti ei näe. "Anestesioloogil oma haigeid ei ole ning ravimeid ta välja ei kirjuta. Mõne valve tegemine võimaldab näha asju teisest vaatenurgast, aitab kaine olla," lisas ta.

Ravimitootjate liit on teema eetikakoodeksis ära reguleerinud. Kurioosumina meenutas ta arutatavat vihjet Ida-Virumaal töötava arsti kohta, kes oli samal ajal ka ravimifirmas ravimiesitleja.

Patsiendile jääb arsti lisatöö teadmata. Kui palju on ravimifirmad palganud turundustöötajaid, sh ravimiesitlejaid, ning kes nad on, on probleemi varjatum külg, sest paljude ravimifirmade kodulehel pole töötajate kohta andmed. Seega pole võimalik patsiendil teada saada, kas teda raviv arst on ka ravimifirma palgal.

"Eks konkurente huvitab väga, keda palgatakse, palju makstakse, ent see on ravimifirmasisene teave. Nagu ka tasustamine," lisas Pukonen.

Ravimitootjate liidu juht Riho Tapfer ütles, et eetikakoodeks keelab müügimehe ja arsti koosluse. "Arst, kes töötab ravimifirmas müügiedenduslikul ametikohal ehk ta tegeleb mingi kindla toote müügiga, ei tohi olla samal ajal tööl arstina. See on kirjas meie eetikakoodeksis," ütles ta.

Terviseametist öeldi, et neile ei ole laekunud infot arstide kohta, kes peaks töötama või võiks töötada samal ajal ka mõnes ravimifirmas.

Tiit Hallingu juhitud ravimfirma Novo Nordisk kulutas mullu ligi 531 000 krooni arstide koolitusreisideks. Ligi 168 000 krooni kulutati ka seminarideks, lastelaagrite korraldamiseks, diabeedibussi ja suhkruhaigete seltside toetusteks.

Novo Nordisk toetas üle poolesaja meediku, kellest lõviosa olid endokrinoloogid ja diabeediõed, välismaa koolitusreisi. Ravimifirma toetas ka Eesti Diabeedikeskuses töötavate arstide Ebe Rooksi ja Tatjana Vino-

gradova, samuti arsti ja keskuse ühe omaniku Marju Pasti koolitusreise.

Viis arsti käis rahvusvahelisel endokrinoloogide kongressil Jaapanis Kyotos: Jaanus Kerge (9466 kr), Pille Pärnakivi (8450 kr), Pille Rudenko (10 836 kr), Rita Kuzminiene (17 571 kr), Tiina Mitt (18 515 kr).

Riina Shor käis kongressil Argentinas Buenos Aireses, tema reisi toetas Novo Nordisk 31 583 krooniga. Kuus arsti - Ebe Rooks, Mare Paal, Marika Kunder, Pille Rudenko, Tarvo Rajasalu ja Ülle Jakovlev käis Pariisis "Diabetes Dialogue 2010", igaühe reisi toetas ravimfirma 10 583 krooniga. Aili Janson, Marju Past, Triin Eglit ja Ulvi Merendi käisid diabeedikongressil Dubrovnikus, toetussumma ulatus 12 690-15 990 kroonini.

Ksenia Boriskina ja Mariken Ross käisid Ameerika Ühendriikides New Yorkis kongressil "International Congress on Hematologic Malignancies", mõlema reisi toetas Novo Nordisk 12 900 krooniga. Ravimifirma toetas veel meedikute sõite kongressidele, mis toimusid Hiinas, Kreekas, Hispaanias, Tšehhis, Hollandis, Belgias, Suurbritannias, Rootsis, Taanis, Tallinnas ja Tartus.

Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja Dagmar Rüütel ütles, et õigusaktides pole öeldud, et üks inimene ei või töötada erinevate tööandjate juures, olgu siis ühekordse lepinguga või püsivalt.

"Arst võib saada ravimifirmalt töötasu, olgu tegemist näiteks kliinilise uuringu läbiviimisega, seminari ettevalmistamise või ettekandega või muu ravimifirma huvides tehtava tööga," ütles Rüütel.

Kui ravimifirma filiaali juht töötab samal ajal praktiseeriva arstina, on tegemist Rüütli sõnul eetikakoodeksi rikkumisega. "Selline ravimifirma töötaja selgelt rikub ravimitootjate eetikakoodeksit," kinnitas ta.

Rüütel lisas, et huvide konflikti peaks vältima toimeainepõhine, ent mitte konkreetse ravimfirma retsept.

Ravimipõhine retsept võib tuua huvide konflikti. Samal ajal tõi aga viimane vähe uuringuraha kasutanud perearstide audit välja, et enamjaolt kirjutasid arstid siiski ravimipõhist retsepti. Meditsiiniuudised kirjutas, et retseptide väljakirjutamist pole terviseamet ega haigekassa paar aastat uurinud. 2009. aastal kontrolliti 1923 soodusretsepti ja selgus, et paberretseptidest 52% olid toimeainepõhised ning 44% ravimpreparaadipõhised. "Kui ravim kirjutatakse välja preparaadipõhiselt, ilma et selleks on konkreetne meditsiiniline põhjus, ei ole huvide konflikt tõepoolest välistatud," ütles Rüütel.

Tiit Halling töötas Eesti Diabeedikeskuses selle aasta veebruarist kuni aprilli alguseni konsultandina mõni tund nädalas.

Hallingu arstieetikas ei saa olla mingit kahtlust ning tema töötamine arst-konsultandina ei tekitanud mingit huvide konflikti.

Väga palju ravifirmades töötavaid inimesi töötab ka arstina edasi, sest nad on lõpetanud arstiteaduskonna ning on arstid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:52
Otsi:

Ava täpsem otsing