FT kolumnist: põlissoomlaste juhtimisel ei jää euro endiseks

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 25. aprill 2011 kell 11:49
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
FT kolumnist: põlissoomlaste juhtimisel ei jää euro endiseks
Ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau kahetseb oma värskes arvamusartiklis Euroopa Liidu liidrite võhiklikkust finantsküsimustes, mis võimaldab kõige viimaste näidetena Soome põlissoomlastel ja mitmetel Saksa poliitikutel välja tulla „imelahendustega“ euroala kriisile.
Paraku kui lasta neil jõududel juhtida, on euroalal selle praegusel kujul lõpp, nendib Münchau.
Autor kritiseerib rea Saksa poliitikute hiljutisi väiteid nagu aitaks Kreeka võlgade vabatahtlik restruktureerimine Kreeka võlaprobleemi lahendada ning hoiaks kokku hulga raha. Paraku ei piisa Kreekale võlgade vabatahtlikust restruktureerimisest ning karmimat lahendust, kus kreeditoridel tuleb leppida arvestatava kaotusega, ei elaks üle Kreeka pangad. Samuti tähendaks see tõsist kaotust Euroopa Keskpangale nii Kreeka võlakirjade kui Kreeka pankade haihtuvate tagatiste kaudu. Münchau rehkendab, et üksi Saksa maksumaksjatele läheks Kreeka pankrot maksma vähemalt 40 miljardit eurot koos Euroopa Keskpanga rekapitaliseerimisega. „Abipakett on odavam,“ nendib autor.
Münchau ei välista Kreeka võlgade restruktureerimise vajadust tulevikus, kui Kreeka on lahti saanud eelarve strukturaalsest defitsiidist. See võiks reaalne olla aastal 2013. Praegu pole aga Kreekal IMFi ja ELi abipaketi tõttu mingit pakilist survet ega vajadust restruktureerimiseks.
Münchau hoiatab, et Kreeka võlgade ennatlik restruktureerimine muudaks kogu pilti. Niisamuti kui muudaks kogu pilti suutmatus õigeaegselt kokku leppida Portugali abipaketti või ratifitseerida Euroopa püsiv kriisihaldusmehhanism Soome, Hollandi või Saksa parlamendis. Või kui Saksamaa keeldub Kreekale uut abilaenu andmast või kui Kreeka parlament keeldub täiendavatest kokkuhoiumeetmetest, jne. Lisaks risk, et Prantsusmaa jääb ilma oma tipptasemel reitingust, mis muudaks kogu Euroopa ajutise kriisimehhanismi EFSF ülesehitust, kuna see tugineb tippreitinguga riikide garantiidele.
„Potentsiaalsete õnnetust nimekiri on pikk,“ nendib Münchau, kuid nende ühine nimetaja on sama – poliitikute suutmatus kriisi juhtida. Seda oli näha läinud nädalal, mil Portugali abipaketi vastu olevate põlissoomlaste ülekaalukas võit ja Saksa poliitikute hoiatused, et Kreeka ei tule võlgadega toime, lõid euroala kriisi uuesti lõõmama.
„Kui läheme ennatliku pankroti teed ja lubame põlissoomlastel ja „põlissakslastel“ arenguid juhtida, tähendab see euroalale selle praegusel kujul lõppu,“ hoiatab Münchau.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Pangandus
- Makromajandus
Hetkel kuum