Schengeni alale tekivad taas piirid

Prantsusmaa soov on tugevdada klauslit, mis lubab viisavabas ruumis ajutiselt piirikontrolli taastada.

Taoline võimalus peaks olema ka juhul, kui mõni ELi piiririik ei suuda oma välispiiri kontrollida.

Teema on teravaks ajanud paadipõgenike tulv Põhja-Aafrikast. "Ühine Euroopa on võimalik, kui igaüks annab oma osa," ütles president Sarkozy erinõunik Henri Guaino nädalavahetusel i-TV saates "Dimanche soir politique" Prantsusmaa seisukohti selgitades. "Vaba liikumise põhimõte ei tähenda, et Euroopa lõpetab oma välispiiri kaitsmise," ütles ta. Ühepoolselt Schengeni lepingust lahti öelda - nagu võis tõlgendada Elysée palee reedest avaldust - Prantsusmaa siiski ei kavatse, kinnitas Guaino.

Prantsusmaa Euroopa asjade ministri Laurent Wauquiezi sõnul toetab Prantsusmaa ELi ühise piirivalve loomist ning ühiste patrull-laevade ja IT-süsteemide kasutamist.

"Schengeni leping vajab ülevaatamist," nentis nädalavahetusel ka Itaalia välisminister Franco Frattini ajalehele Il Sole 24 Ore. "Põhja-Aafrika Berliini müür on langenud ja kontekst, kus need lepingud koostati - pean silmas ka Lissaboni lepingut, on radikaalselt muutunud."

Lisaks taotletakse Põhja-Aafrikale 10 miljardi euro suurust abipaketti, ütles Frattini.

Itaaliasse on jaanuarist alates tulnud Põhja-Aafrikast üle 25 000 illegaalse sisserändaja peamiselt prantsuskeelsest Tuneesiast. Ülejäänud ELilt abi saamata, otsustas Itaalia illegaalselt riiki saabunud põgenikele anda ajutise elamisloa, mis võimaldab neil ELi territooriumil vabalt (edasi) liikuda.

Itaalia ja Prantsusmaa suhted on see väga teravaks ajanud. Prantsusmaa rõhutab, et Schengeni lepingu järgi peab sisserändega toime tulema riik, kuhu sisserändajad saabusid. Nii on Prantsusmaa taastanud piirikontrolli ja sadu inimesi tagasi saatnud. Isegi terved rongid on kinni peetud.

Guaino sõnul pole tegemist põgenikega. "Põgenikud mille eest? Tuneesias ei ole kodusõda," ütles ta, lisades, et esmatähtis on nende riikide abistamine, mitte uste avamine.

Prantsusmaal ja Itaalial on klaarida teisigi erimeelsusi. Itaalia püüab oma firmasid kaitsta ülevõtukatsete eest - värske tüliõun on toidukontsern Parmalat. Ühte meelt ei olda ka Liibüa diktaatori ohjeldamise osas - Itaalial on endisel asumaal ka majanduslikud huvid nafta- ja gaasisektoris.

Schengeni süsteemi muutmine ja Euroopa Liidu sisemiste piiride taastamine pole lahendus, sest see ei vähenda lõuna poolt tulevat survet. Pigem peaks Euroopa Liit tõsisemalt panustama välispiiride kaitsmisse. Lampedusa saar pole sugugi ainus probleemne koht Euroopa piiridel. Euroopa peaks olema senisest resoluutsem ka majanduspõgenike tagasisaatmisel.

Aafrikast ja Lähis-Idast lähtuv sisserändesurve on alles kasvamas, sest eeloleva 40 aasta jooksul on sealsete riikide rahvaarv erinevalt Euroopast mitmekordistumas. Seega on tegemist väga pikaajalise survega Euroopale, mis sunnib ühisele tegutsemisele.

Ainus, mis võiks olukorda leevendada, on Aafrika ja Lähis-Ida riikide sotsiaalmajanduslik edenemine. Kehv valitsemiskord teeb selle mõistagi keeruliselt saavutatavaks. Kuid palju muid variante pole.