Eestis tegutsevad pangad väljusid kriisist

Eesti Pank teatas eile, et Eestis tegutsevad pangad teenisid I kvartalis 74 miljonit eurot puhaskasumit. Vanas rahas 1,1 miljardit krooni. Uudise teeb üllatavamaks asjaolu, et see kvartali kasum oli eelneva kvartaliga võrreldes üle kolme korra suurem ning ületas ka kogu eelmisel aastal teenitut rohkem kui 3 miljoni euro võrra.

Enamgi veel - Eesti Panga teatel on pankade tänavust tegevuskasumit vähendanud ka euro kasutuselevõtu tõttu alanenud puhas teenustasutulu ja finantstulu.

Äripäeva arvates räägib pankade suur kasum kindlat keelt, et nende jaoks on majanduskriis läbi. Vähemalt selleks korraks. Ja eks see pankade suur, peaaegu juba buumiaastaid meenutav kasum näita mõneti ka, et elu hakkab me kõigi jaoks vaikselt paremaks minema - sest ega ju pangadki päris tühjast kohast raha, eriti kasumit võta.

Millest see kasum siis tuli? Eesti Panga teatel kasvasid nii intressitulud kui ka laenukahjumieelne kasum. Samuti andsid siinsed pangad I kvartalis Eesti ettevõtetele laene ja liisinguid üle 10 protsendi rohkem kui aasta tagasi. Seejuures suurenes tööstusettevõtete lühiajaline finantseerimine 47 protsenti ning Eesti Panga arvates võib majanduskasvu tingimustes siiski eeldada, et tootmisvõimsuse suurendamiseks tehtavate investeeringute finantseerimisvajadus ning seega laenuvõtmine suureneb veel sel aastal.

Samuti tuleb pankadele kasuks, et laenuvõtjate maksevõime on majanduskasvu toel stabiilselt paranenud. Selgub, et üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht kahanes märtsis 38 miljoni euro võrra ja nende osakaal laenuportfellis alanes 6,2 protsendini. Pangad vähendasid ka varem laenukahjumite katteks loodud eraldisi, mis suurendas nende kasumlikkust. Et laenuvõtjad muutuvad julgemaks, näitab ka kerge kasv erasektoris - jah, eluasemelaene väljastati esimeses kvartalis aastatagusest küll vaid 4% rohkem, kuid eraisikute laenuturu aktiivseim osa on autoliisingud ning seal küündis uute tehingute aastakasv märtsis lausa 70 protsendini.

Pankade tulemustest on näha, et nad muutuvad aina julgemaks, et nad on piltlikult öeldes laenukraane lahti keeramas. Kuid kas seegi kord tekitab julgus omakorda ka ahnust? Kas tõesti tähendab kogu see eelnev jutt, et peagi hakkab diivani seest jälle naftat tulema? Selle kartuse lükkab vähemalt osaliselt ümber üleeilne uudis, et pangad hakkavad laenamist piirama juba enne kasvu. Pangaliidu teatel on uus prioriteet laenuturul mõistlik laenamine, et kui laenusoovija pangaväljavõte ikka laenu teenindamiseks piisavaid rahavooge ei näita, ei piisa uue maja ostmiseks ka lisatagatisest. Samuti lubasid pangajuhid üleeile, et väikeettevõtete dividendid, tulemustasud ja muud lisasissetulekud jäetakse nüüdsest laenusoovija sissetulekute nimekirjast välja.

Äripäev loodabki, et me kõik oleme sest jubetust kriisist üht-teist kõrva taha pannud ning ei lähe n-ö esimese kevadlille peale arust ära. Et me annaksime endale aru - kui pank pakub laenu, pole meil mingit kohustust seda vastu võtta. Ning ka vastupidi - kui klient anub laenu, pole pangalgi mingisugust kohustust talle seda anda.

Astume uuele tõusule kogenud majandajatena!

Autor: ÄP