Elektrisüsteem vajab traditsioonilisi elektrijaamu

Taavi Veskimägi 27. aprill 2011, 00:00

Kuigi teatud ulatuses on soodsa hinna puhul võimalik ja mõistlik energiat importida, tuleb üsna palju elektrist ka tulevikus Eestis kohapeal toota. Missugused elektrijaamad peavad Eestis tingimata olema? Euroopas on praegu kiiremini kasvavaks elektri tootmise viisiks taastuvenergia allikad (v.a hüdro-). Kuid vaatamata võimsuse suurele kasvule ei ole toodetava taastuvenergia hulk siiski suur, seda tulenevalt tuule- ja päikeseenergia madalast kasutustundide arvust.

Võimsuse kasvu poolest järgneb fossiilkütustel põhinevate elektritootmisviiside areng. Suurima osakaalu uutest tootmisvõimsustest hõlmavad maagaasijaamad, teistel kütustel (põhiliselt kivisöel) põhinevad jaamad jäävad installeeritud võimsuse poolest samale tasemele, seda eelkõige tulenevalt elektrijaamade vananemisest ja nende sulgemisest. Samuti, nagu Eestiski, tingib suurte põletusseadmete direktiivis esitatud suitsugaasidele esitatavate nõuete karmistumine aastast 2016 laialdase elektrijaamade sulgemise.

Aga mida peab sellest Euroopa trendist siis järeldama uute elektrijaamade kohta? Kindlasti saab teha palju erinevaid järeldusi. Tahaksin siinkohal tuua aga välja ainult ühe tõsiasja, mis tuli välja juba meie enda eelmisel aastal koos taanlastega tehtud tuuleelektrijaamasid puudutavast uuringust - mida rohkem tuulikuid püsti panna, seda enam on vaja traditsioonilisi jaamasid (pean silmas eelkõige planeeritava töötsükliga, stabiilse väljundvõimsusega ja bilanssi igal ajahetkel suuta hoidvaid soojusjaamasid), millel on eelkõige madal investeeringukulu võrreldes muutuvkuluga. Ehk subsideeritud tuulikud toovad oma olematute muutuvkuludega teatud tundidel elektri hinna alla, surudes sellega traditsioonilised soojuselektri- ja koostootmisjaamad turult välja. Mida rohkem tuulikuid regionaalselt hajutatult on ja mida enam on elektrisüsteemid/turud suurel territooriumil ühendatud, seda enam on selliseid tunde. Hajuvus on oluline, et tuult oleks süsteemis paljudel tundidel hinna mõjutamiseks piisavalt. Piisavate ühenduste ja turgude liitmisel saab Põhjamere tuulefront panustada elektri hinda kahel korral - Briti ja Norra rannikul. Samas läheb tuulefront Eestist üle umbes tunniga, mis tähendaks isoleeritud elektrisüsteemi korral mõju hinnale vaid üksikuil tundidel.

Järelikult, mida madalam on süsteemide ja turgude integreerimisel traditsiooniliste jaamade investeeringukulu, seda väiksemat subsiidiumi tuleb tulevikus neile lihtsalt nende olemasolu eest maksta. Kuid ilma traditsiooniliste jaamadeta ei ole elektrisüsteemi võimalik töös hoida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:52
Otsi:

Ava täpsem otsing