Veskimägi: tuulikud ja „odav raud“

Artikkel

- Uudised
- Väinu Rozental
- 26. aprill 2011 kell 12:25
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Veskimägi: tuulikud ja „odav raud“
Kuigi teatud ulatuses on soodsa hinna puhul võimalik ja mõistlik energiat importida, tuleb üsna palju elektrist Eestis kohapeal toota ka tulevikus. Missugused on need jaamad, mis tingimata Eestis peavad olema ja missugused mitte, küsib OÜ Elering juhatuse esimees Taavi Veskimägi oma blogis.
Veskimägi ka vastab neile küsimustele, võttes aluseks ENTSO-E (www.entsoe.eu, üle-euroopaline elektrisüsteemihaldurite katusorganisatsioon, kuhu kuulub ka Elering ) 42 liikmesorganisatsiooni poolt esitatud andmete alusel kokku pandud raporti „System Adequacy Forecast 2010 – 2025“.
Raporti alusel on kõige kiiremini kasvavaks elektri tootmise viisiks Euroopas taastuvenergiaallikad (v.a. hüdro). Vaatamata võimsuse prognoositavale suurele kasvule ei ole aga taastuvenergiaallikate abil toodetava elektrienergia hulk suur, seda tulenevalt tuule ja päikeseenergial põhinevate elektritootmisviiside madalast kasutustundide arvust, rõhutab Veskimägi.
Veskimägi kirjutab, et mullu tegid nad koos taanlastega tuuleelektrijaamasid puudutava uuringu, kus ilmnes, et mida rohkem sa tuulikuid püsti paned, seda enam vajad sa traditsioonilisi jaamasid, millel on eelkõige madal investeeringukulu võrreldes muutuvkuluga.
„Subsideeritud tuulikud toovad oma olematute muutuvkuludega teatud tundidel elektrihinna alla, surudes sellega traditsioonilised soojuselektrijaamad ja koostootmisjaamad turult välja,“ selgitab Veskimägi. „Mida rohkem on tuulikuid regionaalselt hajutatult ja mida enam on elektrisüsteemid/turud suurel territooriumil piisavalt ühendatud, seda enam on selliseid tunde.“
Veskimäe sõnul on tuulikute hajuvus territooriumil oluline. „Et tuult oleks paljudel tundidel süsteemis piisavalt hinna mõjutamiseks,“ põhjendab ta. „Näiteks piisavate ühenduste ja turgude liitmisel saab Põhjamere tuulefront panustada kahel korral elektri hinda. Näiteks Briti rannikul ja Norra rannikul. Samas Eestist läheb tuulefront üle umbes tunniga, mis tähendaks isoleeritud elektrisüsteemi korral mõju elektrihinnale vaid üksikutel tundidel.“
Veskimägi järeldab, et mida madalam on süsteemide/turgude integreerimisel traditsiooniliste jaamade investeeringukulu, seda väiksemat subsiidiumi tuleb tulevikus neile lihtsalt nende olemasolu eest maksta. Ilma nendeta ei ole aga elektrisüsteemi võimalik töös hoida.
„Mis on kõige odavam raud, mida hoida reservis kui tuulikud töötavad,“ küsib Veskimägi ja vastab ise: „Kindlasti on eelis jaamadel, mille kapitalikulu on 15 protsenti, mitte 50 protsenti.“.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Energeetika
Hetkel kuum