Arstide koolitusreiside korda viimane aeg muuta

Ajalehest on huvitav lugeda värvikaid lugusid niikaua, kuni see puudutab valdkonda, milles sa ise tegutsed. Siis äkki tundub, et tegelikult ei ole ju kõik nii, nagu lehest loed, ajakirjanik pole rõhutanud õigeid asju ja mõni asi on nii elementaarne, et sellest pole vaja kirjutadagi.

Küllap tõdesid seda arstidki. Ma usun, et umbes sellised tunded valdasid arste, kui nad lugesid Äripäevast lugusid arstide koolitusreisidest, mida rahastasid ravimifirmad. Loomulikult on häiritud need arstid, kelle jaoks on oluline konverentsi seltsielu, sest ega ometi sellistest asjadest sobi viisakas kohas rääkida. Need, kes on käinud ravimifirma raha eest teadmisi hankimas, tunnevad ennast samuti puudutatuna. Viis päeva kestev oma ala konverents pole mingi lõbu, juba võimalikult huvitava ja kasuliku programmi kokkupanek kõigi loengute hulgast võtab tunde. Sõit üle ookeani jääks aga ilma toetajata kindlasti ära, sest selge on see, et arstide palgad ei võimalda üle ookeani lendu. Toetanud ravimifirma nime peavad nad meeles aga ehk ainult sellepärast, et järgmine taotlus viisakusest mõnele teisele firmale teha. Eriti häiritud on aga need arstid, kes on kvalifikatsiooni säilimiseks vajaliku koolituse kinni maksnud osalt oma taskust.

Samas võiksid arstid näha, et sellisesse rahastamise skeemi on korruptsioonirisk sisse kirjutatud, kuigi igaüks eraldi tunneb ennast puhtana. Alati pole vaja lehes ära tõestada seda, et kedagi on juba mõjutatud, vaid vahel on oluline näidata ka seda, et sellise asja juhtumiseks on tee sillutatud. Just seda on mul tuttavate arstidega kokku puutudes olnud kõige raskem arusaadavaks teha.

Ja kui varem on saanud meie arstkond viidata teistele, meist palju rikkamatele riikidele, siis nüüd see argument variseb. Sel nädalal teatas suur ravimikorporatsioon AstraZeneca, et lõpetab arstidele igasuguste kingituste tegemise ega maksa välja ka koolitusreise. Sama teed on läheb GlaxoSmithKline.

Kuidas edasi? Mina, ausalt öeldes, käiksin küll pigem arsti juures, kes on kursis meditsiini viimaste arengutega, mitte selle juures, kes on tublisti raha kokku hoidnud.

Üks variant on veebiloengud ja koolitused, mõõduka osalemistasu makstes saab nii mõnelgi neist ka küsimusi küsida ja gruppides arutada.

Teisalt pole arstide koolituseelarve haigekassa kogukulusid vaadates üle mõistuse suur, üks koma midagi miljonit eurot aastas. Asi on suhtumises. Seni polnud vaja sellele pakiliselt mõelda, aga nüüd on viimane aeg muutust planeerida.