Turistilõksuna jätkates Eesti kaugele ei purjeta

Eesti on tänavu saanud palju rohkem Euroopa kaardile kui varem. Põhjuseks on euroalasse kuulumine. Pärast 1. jaanuari on kõik uuringud, mis meiega varem ei arvestanud, olnud sunnitud meid lülitama 17 euroala riigi hulka, mida analüüsida. Saime jälle natukene suuremaks ja tähtsamaks - audiitorfirma Ernst & Youngi ja Oxford Economicsi uuringust Eurozone Forecast selgus, et Eestis on lähiaastatel euroala kõige kiiremini kasvav majandus.

Ühest küljest aitab me majandusele tuult purjedesse puhuda eksport, teisest küljest turism, mille rollist majanduskasvus on palju räägitud. Turistid toovad Eestisse "värsket" raha ja me võime tegelikult öelda, et turismiraha on samaväärne ekspordiga - see tuleb väljast riiki sisse, kuigi tehing toimub Eestis. Majanduskasvu algfaasis tasub mõelda, mida me saame teha selleks, et seda raha tuleks Eestisse võimalikult palju.

Eesti peamine häda on see, et me oleme liiga "tavalised". Muidugi on meil hea meel, kui meie majandus kasvab euroalas kõige kiiremini, kuid kui Eesti president teeb Rootsi riigivisiidi, ei huvita see Rootsi meediat kuigi palju. Kui isegi presidendi riigivisiit ei ole põhjuseks Eesti kui lähinaabri laiemaks tutvustamiseks, mis siis veel?

Mida inimesed Eestist otsivad? Turistidel peab olema Tallinnas ja Eestis midagi teha. Vaatamisväärsused on olulised, meelelahutus on oluline, kaubandus samuti. Lihtsad asjad. Meil on kõik kolm heal või vähemalt rahuldaval tasemel, kuid erakordset on vähe.

Tuhala nõiakaev ajab üle korra aastas ja sedagi mitte igal aastal. Laulupidu on tore, aga kas Euroopa suurte reisijate, nt sakslaste jaoks, kes maailmas reisimisele kõige enam raha kulutavad, on sellest küllalt? Laulupidu ei ole samuti igal nädalavahetusel. Kas Viru Keskuses on midagi unikaalset - kas me leiame sealt kaubamärke, mida nt Helsingis ei ole? Ja õlu on kallis mitte ainult Raekoja platsil, vaid ka kõigis teistes kohvikutes ja restoranides - eurooplase jaoks, kes hindab säästlikku meelelahutust ning odavaid riideid (mida Eestist leida pole).

Aga olgu. Kritiseerida pole mõtet. Tuleb mõelda, mida teha saame. Tegelikult tuleb teha kõike, mis Eestit huvitavamaks ja atraktiivsemaks muudab. Meremuuseumi vesilennukite angaarid on maailmas esimesed ja erakordsed. Selliseid vaatamisväärusi, mida teistel pakkuda ei ole, tuleb arendada ja reklaamida. Nii kõva häälega, kui vähegi saab. Eestit on vaja rohkem ja rohkem tutvustada. Ühest küljest hurjutame Evelin Ilvese kübaravalikut, kuid teisest küljest ei oska me näha, et veidi särtsu on ainus, mis võimaldab muul maailmal meid märgata ja huvitav olla.

Eesti peab välismaailmale meeldima! Edukaks ei osutu mitte need, kes oskavad kõike väga hästi, vaid need, kes suudavad meeldida. See on ühest küljest anne, kuid teisest küljest ka töö. Meile võib ju kohv maitseda, aga meile ei meeldi, kui selle hind on kaks korda kõrgem kui kõrval kohvikus, kus ka teenindus on parem.

Tallinna vanalinn on meie jaoks Eesti legendaarseim vaatamisväärsus. Kuid ka seal on märgata väsimuse märke. Igal aastal need samad välikohvikud ja kirumisväärsed hinnad, mille lõksu isegi soomlased järjest ja järjest sattuda ei taha.

Ka eestlased armastavad siunata välismaiseid turistilõkse, mille äriidee on üles ehitatud sellele, et klient sinna enam kunagi tagasi ei tule. Saab ühe korra petta, mis siis. Eestile selline turismiäri mudel aga ei sobi, sest meil on väga palju külalisi, kes tuleks jälle ja jälle.

Tallinn 2011 korraldatava külalislahkuse koolitusprogrammi raames käidi välja mõte, et Eesti võiks olla Euroopas tuntud kui kõige külalislahkema teenindusega riik. Väärt eesmärk, aga minna on selle suunas veel palju. Samas näitas massiline huvi sellise koolituse vastu, et Eestis mõeldakse teenindaja suhtlemise ja suhtumise kaudu teenindusasutuse väärtuse tõstmisele.

Eesti turismile suunatud äritegevus peaks suutma oma külalistele nii väga meeldida, et nad tahaksid siia tagasi tulla. Et siin oleks huvitavad ja arenevad vaatamisväärsused, püüdlikud teenindajad kohvikutes ja restoranides, suur ja eripärane valik kaubanduses ning mõistlikud, pigem soodsad hinnad. Marginaalile keskendumine võib raha teenimise võimet hoopis pärssida - ka Eestis võivad suuremad mahud anda palju parema tulemuse.

Majandusbuumi kõrghetkedel oli Eesti tavaline turistilõks, mis ei suutnud pakkuda külalistele erakordseid elamusi. Nüüd tuleks aga kogemusest õppida ja ehitada ka majandus elamuste ümber - siis on langused pehmemad ja kasv kiirem.