Puitkatus eputab kohaliku materjaliga

Eneken Laasme 02. mai 2011, 00:00

Puitkatust ehitama hakates saab valida mitme ehitustüübi vahel: kimmkatus, laastkatus, sindelkatus, laudkatus või lõhandikest ehk poolpalkidest katus ja pilbaskatus, mida tellivad näiteks vabaõhukoolid või teised teadlikud tellijad.

"Puitkatustest saame me rääkida Eesti kultuuriruumi kontekstis. Siin on kasutatud kohalikku materjali ja meie tavad erinevad nii põhja- kui ka lõunapoolsete maade omadest," märkis SRIKi juhataja Tarmo Elvisto. Igal katusetüübil on spetsiifiline paigaldusviis.

"Katuselauad paigaldatakse vertikaalselt kaanetuslauasüsteemiga - ülemine laud katab ära alumise laua servad," ütles Puitkatused OÜ juhataja Janek Käärd.

"Meie valmistamine laua 32 mm paksuse ja freesime sellele äärtesse vee ärajuhtimiseks sooned. Sindlid paigaldatakse üksteise sisse kas vertikaalselt või 30-45kraadise nurga all kalasabamustrina. Laastud paigaldatakse servaga teineteise peale ning kinnitatakse sealt roovituse külge. Üks rida jookseb paremalt vasakule ja järgmine vastupidi. Katusekimmid paigaldatakse üksteise kõrvale. Iga järgneva rea paigaldamisel on väga oluline jälgida, et kimmide vahekohad ei jääks kohakuti. Vajadusel tuleb paigaldada ka mõni kitsam kimm," selgitas Käärd.

Kimmkatusel on võimalik lõigata otsad erikujuliseks - nii saadakse kordumatu välimusega omanäoline katus. Lõhandikest katuse paigaldamine on sarnane ülekattega paigaldatud laudkatusega. Alumise kihi lõhandikud paigaldatakse väikeste vahedega renn üles ja ülemise kihi lõhandikud renn alla nii, et nende servad katavad alumise kihi servi.

Oma nipid igal liigil. "Kimmkatuse puhul tuleb jälgida, et puidul oleks piisavalt paisumisruumi," lisas Põhjala Puu TÜ juhataja Üllar Hendla. "Sindelkatuse paigaldamisel peab vaatama, et sindel poleks soonde asetades liiga põhjas ega liiga väljas, et säilitada sindli paisumis- ja kuivamisvaru. Laastkatus tuleb asetada laiupidi 1/3 ülekattega."

Laast-, sindel- ja kimmkatused paigaldatakse tavaliselt kolmekordselt, st et materjalist alumine 1/3 jääb välja ja ülemine 2/3 järgnevate kihtide alla. Vähem tähtsad kõrvalhooned võib katta ka kahekordse kattega. Sindleid ja kimme kasutatakse fassaadikattena samuti kahekordsena. Kõigi katusematerjalide kinnitusnaelad peaksid jääma järgnevate kihtide alla. Sagedane viga on ka kiirustamine.

"Algajad puitkatuse paigaldajad ei oska arvestada puidu kahanemise ja paisumisega, millest tingitult võivad katusekattematerjalis tekkida kas vahed või juhtuda vastupidine - liiga tihedalt paigaldatuna kobrutab katus laineliseks," nentis Hendla.

"Samuti kasutatakse tihti valesid töövõtteid ja töövahendeid. Naelad peavad olema paraja läbimõõdu ja pikkusega," lisas ta.

Materjali valigu spetsialist. "Suurim viga võib olla paigaldamine vale sammuga, nii et kolmekordse katuse asemel ehitatakse 2-2,5kordne," sõnas Käärd. "Materjali samm peab kogu katuse ulatuses olema sama, katus peab terviklik välja nägema. Paigaldamisel tuleb arvestada puidu niiskustasemega, et materjal hiljem katusel paisudes üles ei tõuseks. Kehvast paigaldamisest tulenebki kimm- ja sindelkatuse lokkimine."

Materjalide valiku probleemi tõttu kipub osa materjali murduma/pragunema ja laastkatuse puhul koos tugeva päikesega on võimalik ka mõne laastu kõverdumine. "Spetsialist näeb juba peale vaadates, kas ja kuhu mingi laast-sindel-kimm sobib," märkis Käärd.

Kiirustada ei tasu. Katusematerjali toormeks sobiv puu tuleb langetada talvisel ajal, eelistatuna talve esimesel poolel. "Sel aja puidus mahlad ei liigu ja puu puhkab," lausus Käärd. Lisaks on talvel okaspuude vaigusisaldus suurem kui kevadel.

"See nõue ei ole katuste puhul siiski nii ühene kui kvaliteetse konstruktsioonimaterjali puhul. Viimane peab olema korrektselt kuivatatud ja puidusineta," lisas Elvisto.

Toormaterjaliks sobivad niiskes kasvukohas ja paksus metsas kasvanud puud. "Hea katusepuu on sirge, võimalikult oksavaba ja aeglaselt kasvanud," sõnas Käärd. "Aeglane kasv tagab puidu tiheduse ja südapuu suurema osakaalu. Aeglaselt kasvanud puu on alla 3 mm aastarõngaga."

"Ideaalis sobiksid puud, mille aastarõngas jääb 1-3 mm vahele, kuid tänapäeval on raske leida ideaalselt sobivat puud," ütles Hendla. "Vanasti oli inimestel ehitusele rohkem aega plaanitud, aga tänapäeval kiire elutempo juures soovitakse katust vahetada nüüd ja kohe," selgitas ta.

Katuse eluiga ja vastupidavust mõjutab hulk tegureid: puidu kvaliteet ja niiskusaste, laua paksus ja laius, paigaldamise kvaliteet, kalle, õhusaaste, päike, niiskus ja hooldamise järjepidevus.

Puit peab olema terve ja võimalikult väheste oksakohtadega. Niiskusaste võiks paigaldamisel olla tasakaalus ümbritsevate oludega. Kuiva või kuivatatud materjali paigaldamisel peaks arvestama puidu paisumisega, st sindleid ei tohi kõvasti teineteise sisse lüüa ja kimmidele tuleks 1-2 mm paisumisruumi jätta.

Katusele ei paigaldata viletsa kvaliteediga materjali ning naelad lüüakse nii, et iga järgnev kiht katab eelmised naelapead.

Kalle peab olema piisavalt suur. Puidust katusematerjali paigaldatakse vähemalt 30kraadise kaldega katustele, lamedamatelt katustelt ei jookse vihmavesi piisavalt kiiresti maha ja katuse eluiga jääb seetõttu lühikeseks.

Kui suure põhikatuse küljes on lamedam osa, näiteks veranda või sissekäik, tuleks ehitada vettpidav aluskiht alla ja paigaldada põhikatusega sama kate, et säilitada terviklikkus.

Põhjala Puu TÜ juhataja Üllar Hendla sõnul olenebki katuse eluiga eelkõige katuse kaldest. "See peaks olema siiski vähemalt 40 kraadi," soovitas ta.

Puitkatused säilivad Elvisto sõnul kauem põhjapoolsel ja vähem lõunapoolsel küljel. "Viimasel juhul on mõjutajaks päikese ultraviolettkiirgus. Selle vähendamiseks puitkatuseid viimistletaksegi."

"Õhusaaste, päikese ja niiskuse mõju saab kontrolli all hoida korrektse hooldamisega," sõnas Puitkatused OÜ juhataja Janek Käärd.

"Vähemalt korra aastas - soovitavalt pärast lehtede langemist - või kaks korda aastas - kevadel ja sügisel - peaks katuse üle pühkima, et eemaldada katusele kogunenud okkad ja lehed. Siis kuivab puit kiiremini ja katusekate peab kauem vastu. Pühkimiseks võiks kasutada tugevat harja. Erilist tähelepanu tuleks pöörata neelukohtadele," rääkis ta.

Katusel liikumiseks on hea kasutada katuseredelit ning vaja on pehme tallaga jalanõusid ja turvavarustust.

Puitkatuse hooldamisel tuleb silmas pidada, et katus tuleb hoida puhtana, pinda ei tohi vigastada ja katusealust tuleb tuulutada.

Jälgida tuleks, et puitkatuse kohal ei kasvaks suuri puid, mille lehed ja okkad lühendavad katuse eluiga tunduvalt. Puud tuleb katuse kohalt maha saagida.

Immutuseks tõrvaõli. Olenevalt vajadusest immutatakse katust algul tõrvaõliga kolme kuni viie aasta tagant, hiljem kümne aasta tagant. Samuti võib kasutada Rootsi punast, sest nii pikeneb puitkatuse eluiga.

Puitkatuste kaitsmiseks kasutatakse tumedat tõrvaõli, heledat tõrvaõli, mida saab värvimuldadega toonida, puhast puutõrva, raudvitriolilahust ja nn Rootsi värvi. Tõrva hulka võib segada ka linaõli.

Levinud on tume tõrvaõli, mis annab kauni tumepruuni värvi ning kaitse niiskuse vastu. Heledat tõrvaõli saab toonida ükskõik mis värvi. Soovitatav on kasutada tumedamaid toone, kuna päikese UV-kiirgus pleegitab heledad toonid üsna kiiresti ära.

Puutõrva kasutamiseks tuleb seda kõigepealt soojendada, alles siis muutub see pintsliga katusele võõbatavaks. Puutõrva kasutatakse enamasti muinsuskaitsealuste hoonete ja väga teadlike klientide katuste kaitsmiseks.

Raudvitrioli vesilahust kasutatakse enamasti laastkatuse kaitsevõime suurendamiseks. See jätab kauni hõbehalli värvi. Ka Rootsi punase värviga saab katuseid värvida. Katuseprobleemid ja selle lühike eluiga tulenevad tavaliselt kas valest kaldest, kehvast paigaldamisest, ebakvaliteetsest materjalist või puudulikust hooldamisest. "Hooldamata jätmisest tuleneb sammaldumine ja selle tagajärjel tekivad läbijooksud," lausus Käärd.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:10
Otsi:

Ava täpsem otsing