Tallink endiselt juhtide töötasu lipulaev

Kadri Bank 02. mai 2011, 00:00

Lõppenud majandusaastal oli aruande põhjal otsustades Tallinki juhatuse brutotöötasu keskmiselt 202 000 krooni liikme kohta, mis on umbes 90 000 krooni võrra vähem kui aasta varem. Juba eelmisel aastal tegid Tallinki juhtkonna tasud läbi märkimisväärse languse, vähenedes pea poole võrra. Kärbetele vaatamata on Tallinki tasud aastast aastasse olnud börsifirmade seas lipulaevaks.

Igal aastal on ettevõte ise jäänud aga kommentaarides kitsiks. Sel aastalgi teatas Tallink pressiesindaja Luulea Lääne kaudu Äripäeva küsimuste peale, et neil ei ole antud teemale omalt poolt midagi lisada.

Peale Tallinki vähenesid juhtkonna töötasud ka Merko Ehituses ja Tallinna Kaubamajas. Keskmine brutotasu Merkos vähenes 20 000 krooni võrra. "Põhjused on muutunud majanduskeskkonnas ja see puudutab enamikku Eesti eraettevõtteid," ütles Merko nõukogu esimees Tõnu Toomik. Merko vähendas juhtkonna palku keskmiselt 17% ka eelmisel aastal. Seejuures on Merko Ehitus endiselt üks suuremate juhatuse tasudega börsiettevõtteid, olles Tallinki ja Arco Vara järel kolmas. Nõukogu liikmete tasud on aga kõige kõrgemad: nõukogu esimehe tasu oli 55 000 ja liikmel 50 000 krooni.

Arco Vara oli 2009. aastal üks suuremaid juhtide keskmise palga kärpijaid, muutes tollal ka juhtkonna tasustamise põhimõtteid. Sel aastal tundub keskmist tasu esmapilgul vaadates, nagu tasud oleksid taas tõusma hakanud.

Kuid ettevõtte nõukogu esimees Richard Tomingas täpsustas, et eelmisel aastal oli juhatuses kolm erineva tasuga liiget, mistõttu tasude keskmine ka madalam oli. Lõppenud majandusaastal on juhatuses aga üks liige, ja tema tasu on sama, mis on tal olnud ka eelnevatel aastatel. "Tasustamise põhimõtted 2010. aastal juhatuse ja nõukogu liikmetele ei ole muutunud," lisas ta.

Nordeconi summat paisutas lahkumishüvitis. Ka Nordeconi puhul jääb esmapilgul mulje, nagu oleks juhatus aastaga umbes kolmandiku võrra rohkem teenima hakanud. Ettevõtte juht Jaano Vink selgitas aga, et kahest juhatuse liikmest kutsuti üks oktoobris tagasi ning maksti lepingule vastavalt hüvitisi ning lepinguliste teenistustasude suurus ei ole siiski võrreldes 2009. aastaga muutunud. "Nordeconis ei muutunud juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted võrreldes 2009. aastaga kuidagi - maksti üksnes lepingulist teenistustasu ning tulemustasude osakaal oli 0 krooni," lisas Vink. "Nimetatud teenistustasud ei muutunud võrreldes 2009. aastaga, mille algul toimus tasude vähendamine 15%. Seega põhimõte jäi samaks - kui ettevõtte majandustulemus ei ole kasumlik, siis ei saa ka juhatuse liikmed tulemustasu."

Peale Tallinki ja Merko vähenes lõppenud majandusaastal ka Tallinna Kaubamaja üheliikmelise juhatuse tasu, langedes protsentuaalselt enim. Raul Puusepale arvestati võrreldes eelmise aastaga tasudeks pea poole võrra vähem. "Vahe tuleneb boonustest, mida 2010. aastal ei makstud," selgitas ettevõtte nõukogu esimees Jüri Käo. Ta lisas, et töötasud sel aastal ei muutu, aga kui eesmärgid saavad täidetud, siis rakendub boonussüsteem.

Tallinna Vee pressiesindaja Priit Koff selgitas palgavahet järgnevalt: "ASi Tallinna Vesi juhatuse ja nõukogu liikmete tasupaketid ei suurenenud 2010. aastal. Viidatud tasud hõlmavad lepingulisi tasusid, mis on ettevõtte poolt juhatuse liikmetele arvestatud. Lisaks sellele on juhatuse liikmed piiriüleste töötajatena saanud otse neile makstud tasusid ka United Utilities (Tallinn) B.V. gruppi kuuluvatelt ettevõtetelt. Ettevõtte ja United Utilities (Tallinn) B.V. gruppi kuuluvate ettevõtete poolt makstavate tasude proportsioon muutus 2010. aastal juhatuse liikmetele makstavate tasude kogusummat suurendamata."

Ülejäänud börsiettevõtete puhul on juhatuse tasud jäänud enam-vähem samale tasemele eelmise aastaga. Ettevõtete nõukogude tasud jäid eelmise aastaga võrreldes samale tasemele.

Äripäeva palvele juhatuse ja nõukogu töötasusid täpsustada ja kommenteerida ei vastanud Olympic Entertainment Group ja Silvano Fashion Group.

Enamik riigi osalusega äriühingute juhte oma sissetulekus kaotanud pole, Eesti Energia juht Sandor Liive jääb keskmisele Tallinki juhatuse liikmele napi 2080 krooniga kuus alla. Aasta tagasi teenis Liive igas kuus 110 000 krooni väiksemat palka kui Tallinki juhtkond.

Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive palk jäi mullu aasta varasemaga samale tasemele, tema sissetulekut suurendas 200 000 krooni võrra suurem lisatasu. Kokku teenis energiagigandi juht mullu üle 2,4 miljoni krooni ehk 200 000 krooni kuus.

Ka Eesti Raudtee juhi sissetuleku muutis mullu varasemast suuremaks 1,68 miljoni kroonisele palgale juurde saadud lisatasu, millega kokku jäi tema sissetulek napilt 2 miljonist kroonist väiksemaks - 1,96 miljonit aastas ehk 163 000 krooni kuus.

Tallinna Sadama juhtide lisatasud on kolm viimast aastat püsinud ühesuurused ja ka palkades pole muutusi peaaegu olnud.

Sadama juht Ain Kaljurand teenis mullu 1,4 miljonit krooni ja juhatuse liige Allan Kiil 1,2 miljonit ehk ligikaudu 117 000 ja 100 000 krooni kuus.

Üle miljoni krooni teenis mullu ka Lennuliiklusteeninduse juhatuse esimees Tanel Rautits - 1,1 miljonit krooni.

Eesti Energiast eraldatud ülekandevõrke haldava Eleringi juhi Taavi Veskimägi sissetulek oli 1,24 miljonit krooni.

Justiitsministeeriumi haldusalas oleva Eesti Vanglatööstuse juhi Voldemar Nellise sissetulek on viimase aasta jooksul suurenenud ligi 100 000 krooni võrra, 807 333 kroonini.

Kahanenud on sissetulek Tallinna Lennujaama juhil Rein Loigul - 2009. aastaga võrreldes 51 000 krooni.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:52
Otsi:

Ava täpsem otsing