BBC: Osama Bin Ladeni nekroloog

Kadrin Karner 02. mai 2011, 12:42

Osama bin Laden sai kogu maailmale laiemalt tuttvaks seoses 2001. aasta 11. septembri rünnakutega USAle, milles hukkus üle 3000 inimese ning sai vigastada sadu, kirjutas BBC bin Ladeni nekroloogis.

Saudina sündinud tundmatust mehest sai seeläbi maailma kõige enam vihatud ja kardetud inimene.

1957. aastal sündinud Osama bin Laden oli multimiljonäri Mohamed bin Ladeni 52st lapsest 17. 1969. aastal juhtunud helikopteriõnnetuses kaotas bin Laden isa. Peale isa surma päris noor mees mitme miljoni dollarilise varanduse.

Bin Laden õppis Saudi Araabias, King Abdul Aziz Univesity’s tsiviilehitust.

Tema elu muutus detsembris 1979, kui Afganistanis võttis võimust Nõukogude Liidu invasioon. Bin Laden võitles koos oma poolehoidjatega kommunistide vastu ja võitis.

Eksperdid usuvad, et USA-l oli oma roll mängida bin Ladeni ja tema meeste relvastamises ning treenimises võitlemaks Nõukogude Liidu vastu. Peale sõda muutis bin Laden oma seniseid vaateid kardinaalselt.

Tema viha Moskva vastu pöördus Washingtoni suunas, kui 1991. aastal Lahesõjas asutas 300 000 pealine USA sõjavägi oma baasid kahte Saudi Araabia kõige pühamasse paika. Bin Laden nägi selles pühaduseteotust ja lubas kätte maksta.

USA survel võeti bin Ladenilt Saudi Araabia kodakondsus ja ta kolis 1996. aastal tagasi Afganistani. See riik oli sobiv koht anarhiale ning seal võrsusid mitmed islamistlikud grupeeringud nagu näiteks fundamentalistlik Talibani maakaitsevägi.

Bin Ladeni rikkus kasvas läbi tulusate ülemaailmsete investeeringute pidevalt ning see võimaldas tal kontrollida ja rahastada riikidevaheliste sõjaliste liitude kaudu al-Qaeda võrku.

Mõnikord töötas bin Laden vahendajana, mõnikord organiseeris logistikat, jagas rahalisi toetusi. Muul ajal aga juhtis oma vägivaldseid kampaaniaid. 1998. aastal teatas bin Laden usulises ediktis, et ameeriklaste ja nende liitlaste tapmine on moslemite püha kohus.

Kuus kuud peale seda tabasid kaks pommi USA saatkonda Keenias ja Tasmaanias. Rünnakus sai surma umbes 224 inimest ja ligi 5000 sai vigastada. Bin Laden koos oma 16 kaaslasega oli rünnaku peamine kahtlusalune.

Põhimõtteliselt üle öö sai bin Ladenist Ameerika peamine mureallikas. Peagi ilmus tema nimi FBI most wanted (peamiste tagaotsitavate) nimekirja. Tema pea eest pandi välja 25 miljoni USA dollari suurune autasu.

USA pommitas seejärel rakettidega kuut treeninglaagrit ida-Afganistanis, kuid bin Ladeni tapmine luhtus. Bin Laden oli vaid tund varem laagrist lahkunud.

Lisaks saatkondade pommitamisele Keenias ja Tasmaanias seostatakse bin Ladenit ka 1993. aastal New Yorgi World Trade Centeri autoparklas toimunud pommiplahvatusega, milles hukkus viis ning mitmed inimesi sai vigastada. Ka seotatakse teda 1995. aastal Saudi Araabia pealinna Ar-Riyadis plahvatanud pommiga ja veel ühe autopommiga Saudi kasarmutes, mis tappis 19 USA sõdurit.

„Ma tapan ameeriklasi sellepärast, et nemad tapavad meid,“ on bin Laden öelnud. Samuti on ta öelnud, et rünnates ameeriklasi ei vigastata teisi inimesi.
Samas ei ole tema sõnadel BBC arvates tõepõhja all olnud, kuna Keenia ja Tasmaani pommitamiste käigus ei tapetud mitte ameeriklasi, vaid aafriklasi.

Oma rikkuse näitamiseks on bin Laden Kasahstani valitsusele teinud mitme miljon dollarilise ettepaneku isikliku tuumarelva soetamiseks.

Viimati nähti bin Ladenit 2001. aastal Tora Bora koopast põgenemas. Peale seda on teda oma ihusilmaga näha saanud vaid kõige lähemad inimesed.

Bin Ladeni jaht võttis dramaatilise pöörde 2003. aastal, kui Pakistanis arreteeriti Khalid Sheikh Mohammed. Teda peeti al-Qaeda operatsioonide ja kaksiktornide ründamise peaideoloogiks. Usuti, et ring bin Ladeni ümber hakkab Khalid Sheikhi arreteerimise tõttu koomamale tõmbuma.

2004. aasta maist juulini tungis Pakistani armee Afganistani piirile sooviga tabada bin Ladenit. Aasta hiljem tuli tunnistada, et bin Ladeni jäljed on jahtunud.

Kuigi al-Qaeda on aegajalt saatnud videoläkitusi, tihti ka interneti vahendusel, on bin Laden neis ise esinenud haruharva. Tema ilmumist iseloomustas alati põhjalikult ette valmistatud ajastus, mille eesmärk on analüütikute sõnul mõjutada Lääne avalikkust ja lüüa kiilu kodanike ja nende juhtide vahele.

Üks videotest ilmus 2004. aastal ehk samal aastal Madriidi pommitamisega ning vaid üks päev enne USA valimisi. Teine läkitus oli enne 11. septembri kuuendat aastapäeva ja selle eesmärk oli kummutada kuulujutte nagu oleks bin Laden surnud.

Bin Ladeni toetajate jaoks oli ta vabadusvõitleja, kes sõdis USA ja Iisraeli vastu. Samas tundis läänemaailm teda kui terroristi, kelle käsi määrib tuhandete inimeste veri.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    07. May 2011, 16:57
    Otsi:

    Ava täpsem otsing