Eesti - aken Euroopasse

Gadalovi sõnul valis ta just Narva, sest seal on palju kvalifitseeritud personali ning Gadalov kavatseb oma uue ettevõtmise tooteid eksportida nii Venemaale kui ka Euroopa Liitu.

"Me ei ole kruvikeeramise ettevõte, meie kliendid on näiteks Ford Motor Company, Caterpillar, Electrolux, Henke-Era. Iga projekt tehakse individuaalse tellimuse järgi, seega on meil vaja kvalifitseeritud tööjõudu. Venemaal hakkab kuldsete kätega inimesi aina vähemaks jääma, aga Narvas on nad olemas," kommenteeris Gadalov.

Riikide erinevus on Gadalovi sõnul üsna suur. "Mul on Venemaal äri juba 20 aastat, siin Eestis ma alles alustan seda. Minu jaoks on näiteks mugav see, et kõik riigistruktuurid töötavad üsna korrektselt, näiteks maksuamet. Palju asju lahendatakse hästi kiiresti ning inimesed on siin palju sõbralikumad," kirjeldas Gadalov.

Gadalov lisas, et kui ta suhtleb Eesti venelastega, siis nad kiristavad eestlaste peale hambaid. "Mulle tundub, et need Eesti venelased ei ole Venemaal elanud ning ma soovitan neil sinna minna ning seal elada. Venelastel on siin elu parem kui Venemaal. Ja ma ei ole kuulnud, et keegi sõidaks minema. Kõik tulevad siia, aga ära ei sõida," ütles mees.

EAS pani õla alla. Samuti meeldib Gadalovile Eestis puhtam keskkond.

"Kui ma sõidan Narva jõest üle ja tulen Eestisse, siis on siin keskkond palju puhtam. Minu ärile on see hästi oluline. Kui ma loen Eesti ajalehti vene keeles, siis ma näen, et inimkond on siin arenev ja elav. Kui ma näen, et murul ei ole ühtegi paberit, siis tean, et nende inimestega ma saan oma äri ajada," rääkis ta vaimustunult.

Veebruaris eraldas EAS Gadalovi ettevõttele ASG Robotics OÜ alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetust. "See annab märku, et siin on inimestel meie üle hea meel," nentis Gadalov.

Peamine äri jääb siiski Venemaale. "Minu äri jääb loomulikult Venemaale, sest olen sinna palju investeerinud, aga ma tahan omada esindust Euroopa Liidus. Eesti on minu silmis ideaalne koht ELi sisenemiseks," märkis Gadalov.

Kuid kõik ei ole nii roosiline. "Siseneda turule, mis on palju arenenum kui Venemaal, on raske. Selleks on vaja kannatust," ütles Gadalov. "Ma tahan olla tänapäevane ettevõtja, kes töötab rahvusvahelisel turul. Venemaal on suur turg ja sinna on võimalik palju müüa. Aga see, kes toodab sinna, peab valdama tänapäevast tehnoloogiat. See tähendab seda, et on vaja olla Euroopa ettevõte."

Mida Gadalov arvab Venemaa edasiste arengute kohta? "Raske on öelda, aga eks näis, kuidas kaardid jagunevad. Küsimus on, kuidas hakkab käituma poliitiline režiim. Kui 2012. aasta valimised tulevad rohkem demokraatlikud, siis algab ka investeerimine Venemaale. Ja kui Venemaa astub WTOsse, tekib suurem konkurents, aga me valmistume selleks," täpsustas Gadalov.

Keelteoskus jätab soovida. Teiseks probleemiks on keeleoskus. "Eesti noormehed ei räägi vene keeles. Mul on väga hea kogemus, mida ma saaks Eesti noortele edasi anda, aga seda ainult vene keeles. Omada kõrval 150 miljoni elanikuga riiki ja mitte osata vene keelt on ebamõistlik," arutles Gadalov.

Samal ajal on ta kohtunud Eesti venelastega, kes ei räägi eesti keelt. "See ei ole arukas ja eelkõige on see riigi mitteaustamine ning loomulikult rumalus," rääkis Gadalov.

IRLi Wismari tänaval asunud maja ostja vene ärimees Anton Soldunov, kes on Eestis äri ajanud alates 2007. aastast, ütles, et Eestis on lihtne äri ajada.

Soldunovil on Eestis kaks tegutsevat ettevõtet. Need on portselani ja klaastoodete hulgimüügiga tegelev OÜ Imperial Porcelain ning kinnisvara käituse ja üürileandmisega tegelev osaühing Sillog.

"Kui vaadata organiseerimise poolt, siis Eestis on lihtne töötada," rääkis Soldunov.

Soldunov ütles, et ainult Eesti turule keskendudes pole võimalik läbi lüüa, sest korraliku käibe teenimiseks jääb Eesti turg väikeseks. "Me võiks teha palju asju, aga kahjuks ei ole selleks turgu," rääkis Soldunov.

Seega tuleb teha koostööd ka teiste Euroopa Liidu riikidega. "See on see, mis meid päästab," ütles ta.

Venemaal tegeleb Soldunov firmaga Petrovskiy Autocenter, mis on ametlik Renault'de edasimüüja Moskvas ja Peterburis. "Viibin pool ajast siin ja pool ajast seal," rääkis ta.

Eestis äri tehes tuleb teha koostööd naabritega, nii Venemaa kui ka Skandinaaviaga, rääkis Soldunov.

"Ma tean väga paljusid Eesti ettevõtteid, kes teevad äri Peterburis. Tundub, et Eesti numbritega masinaid on Peterburis rohkem näha kui Peterburi autosid Eestis," ütles ta, lisades, et see on loogiline ja mõttekas.

IRLile kuulunud maja ostu kohta ütles Soldunov, et ta on ammu otsinud maja või korterit Tallinna vanalinnas või selle läheduses. "Ma otsisin sobilikku aega ostmiseks ja see maja oli sobilik," ütles ta.

Soldunov ei saa aru, miks maja müügi ümber käib paanika. "See oli avalik müük. Ma ei pea oluliseks seda, et see kuulus parteile. Siin ei ole mitte mingisuguseid tumedaid kohti, nagu arvab ajakirjandus. Mul ei ole IRLiga midagi pistmist. Tegu on tavalise majaga, mis vajab renoveerimist ning palju investeeringuid. Mul on vanalinnas renoveerimiskogemus olemas ning teen linnas veel ühe maja korda."

Eesti ja Venemaa valitsus saavad ja peavad panustama oluliselt enam majandus- ja kaubandussuhete arengusse, eelkõige sobiva juriidilise raamistiku loomisega ja vastavate lepingute sõlmimisega.

Läbirääkimisi ja jõustamist ootab mitu lepingut, sh topeltmaksustamise vältimise leping, majanduskoostööleping, valitsustevahelise komisjoni tööd sätestav leping, investeeringute kaitse ja soodustamise leping. Eesti poolt on kõik siseriiklikud ettevalmistused ja protseduurid tehtud, loodame, et Vene pool saab võimalikult pea ka oma siseriiklikud protseduurid läbitud ja me saame lepingud sõlmida.

Kahtlemata on Eesti huvides Venemaa astumine WTOsse, sest see oleks esimene rahvusvaheline juriidiline raamistik, millele Venemaa peaks majandusküsimustes alluma. See annaks suurema juriidilise kindluse ja ettearvatuse ettevõtjatele, Venemaa ei saaks enam ühepoolselt vastu võtta kaubandust takistavaid meetmeid.

Loodame millalgi tervitada Venemaad ka OECDs, millega ühinemise üle peab Venemaa praegu läbirääkimisi. Ühinemise eelduseks on Venemaa astumine WTOsse.

2010. aasta sügisel toimus Pihkvas äriseminar, mis näitas suurt vastastikust huvi piiriäärsete majandussuhete arendamise vastu. Näeme huvi ja potentsiaali ka Peterburi ja Leningradi oblasti poolt.

Üle ega ümber ei saa ka Narva sillast. Kindlasti ei saa me olla rahul silla läbilaskevõime ja pikkade järjekordadega. Peamine küsimus on siiski toll.