Lamell kaitseb päikese eest

Arhitektuuribüroo Salto arhitektid on kavandanud G4S uue hoone, mille tumeda klaasiga fassaadi hakkavad katma lamellid, mis toimivad passiivse jahutussüsteemina.

"Tegemist on metallist lamellidega, mis on paigutatud tavapärasest teistmoodi. Eesmärk on takistada vaadet väljast sisse ja teisalt toimivad need passiivse jahutussüsteemina, et hoone ei kuumeneks üle ja oleks energiasäästlikum. Kokkuhoid tuleb jahutusseadmete ja nende tööks vajaliku energia pealt," selgitas Salto arhitektuuribüroo OÜ üks omanikest, arhitekt Ralf Lõoke. Lamellide tihedus varieerub vastavalt ilmakaarele ning konkreetsete ruumide valgusvajadusele ning vaatepotentsiaalile.

"Välised päikesekaitsed on tõhusaimad ja töökindlaimad, et vältida ruumide ülekuumenemist. Loomulikult tuleb arvesse võtta ka hoone ja akende paiknemisest ilmakaarte suhtes," lisas Lõoke. Praegu on ehitusjärgus Balti meedia- ja filmikool, kus samuti on kasutatud fassaadilahenduses lamelli.

Fassaadikardinaid Salto arhitektid oma lahendustes kasutanud ei ole. "Need on üsna kohmakad ja kui aken on erikujuline, neid paigaldada ei saa. Seetõttu on paketisisesed ribikardinad eelistatumad," märkis arhitekt.

Raha paneb piirid ette. Välisruloode ja varikatuste paigaldamisel juba valmisolevale majale tuleks Lõokese sõnul see autorikaitse seisukohast kindlasti arhitektiga kooskõlastada. "Õige oleks hoone vajadused ette näha ikkagi projekteerimisjärgus, et poleks tarvidust lisandusi teha. Oleme väliseid lahendusi kasutanud siis, kui suudame need arhitektuurse lahendusega integreerida," rääkis ta ja lisas, et paljude praeguste arendajate eesmärk ehitada võimalikult odavalt innovatiivsusest uute tehnoloogiate kasutamisel Eestis rääkida ei räägi.

Marivari kaubamärki kasutava MV Tootmine OÜ müügijuht Kaido Arro rääkis, et kui mujal Euroopas on päikese kaitseks hoone välisfassaadile paigaldatavad tooted levinud, siis Eestis veel arenguruumi on. "Fassaadikardinad on tegelikult ka meie kliimas töökindlad. Välisfassaadi ribakardinate kasutamine võiks olla tõusev trend, sest päikese ja soojuse tõrjumiseks on efektiivseimad just sellised lahendused, kus aknast sisse tungiv kuumus vähendatakse enne klaasi läbimist," selgitas ta. Heaks näiteks on Nordeconi Lõuna-Eesti büroohoone lõunafassaadile paigaldatud kardinad, mille liikumine toimub sõltuvalt välistemperatuurist automaatselt. Eestis on viimaseil aastail kasvanud markiiside kasutamine, ent populaarseimateks toodeteks on Arro sõnul pragu veel kodutarbijaile suunatud rulookardinad, järgnevad püstlamellkardinad ja turvakardinad.

Schüco Eesti OÜ tegevjuhi Andres Lõhmuse sõnul on arendajate ja tellijate huvi efektiivsete päikesekaitselahenduste vastu olemas, ent pahatihti jääb nende kasutamine raha taha. "Tooted lähevad järjest keerulisemaks ning suund on ikkagi sinnapoole, et aken ei ole ainult auk seinas - aken ja fassaad pakuvad ka kütte-, ventilatsiooni ja päikesekaitse lahendusi," märkis ta.

Klaaspakett oodab elektrit. Schüco tehnilise osakonna juht Tiit Agarmaa toob innovatiivsete tippsaavutuste hulgast esile elektrit tootva klaaspaketi, kus elektrit tootev osa toimib päikesevarjuna. "Klaasiväljad on võimalik katta elektrienergiat tootva lisakihiga, mis on integreeritud otse klaaspaketi välimisse klaasi. Nii saab passiivseid klaasivälju ära kasutada elektrienergia tootmiseks, kartmata samas ülekuumenemist hoone sees. Maksimaalne läbipaistvus on sellisel tootel kuni 30%," täpsustas ta.

Agarmaa sõnul on Eestis enim kasutatav päikesekaitse tüüp horisontaalsed või vertikaalsed statsionaarsed lamellid. "Horisontaalsed lamellid tagavad suurepärase kaitse kõrge päikese korral suvel, kuid ei pruugi pakkuda piisavat kaitset pimestava valguse eest kevadel ja sügisel. Selle probleemi lahendavad vertikaalselt fassaadi ette paigaldatavad lamellid, mis pakuvad paremat kaitset päikese eest, kuid samas piiravad rohkem nägemisvälja," selgitas ta.

Lamellide kasutamisel tuleb lahendada probleem, kuidas pesta lamellide taha jäävat klaaspinda. Agarmaa sõnul on see lihtsam, kui kasutada aktiivseid lamelle, mis muudavad oma kaldenurka vastavalt päikese asendile või hoone kasutaja reguleerimissoovile. Rohkem võimalusi pakuvad ribilamellid, mida saab vastavalt soovile või päikese asendile automaatikaga üles tõsta või langetada.

"Ribilamellide puhul on aga oluline jälgida lubatavat tuulekiirust, kuna kergemad ja ebasobiva kujuga ribilamellid võivad juba alla 10 m/s tuulekiirusega hakata kolisema ning saada füüsilisi kahjustusi. Uuema põlvkonna ribilamellid koosnevad peenikestest lamellidest, mis tagavad optimaalse päikesekaitse, võimaldades samas täieulatuslikku väljavaadet. Samuti kannatavad nad kuni 30 m/s tuulekiirust ja on paigaldatavad nii fassaadi peale või sisse," selgitas Agarmaa.

Topeltfassaad võimaldab optimeerida hoones päikesekaitset, heli- ja soojapidavust ning vähendada seeläbi energiakulu. Juba projekteerimise algfaasis tuleks paika panna, kas esmatähtis on avatäidete kaudu käiv tuulutus, päikesekaitse või helipidavus.

Ülesehituselt on tegemist sisemise kihiga ehk sooja fassaadiga, välimise kihiga, milleks tavaliselt külm fassaad ning nende vahel asuva ventileeritud ruumiga.

Sisemine kiht eraldab sise- ja väliskliima. Siin võivad olla ka avatavad elemendid, kas siis ainult tuulutamiseks või ka fassaadi hooldustöödeks.

Välimine kiht kaitseb ilmastiku eest ning parandab oluliselt helipidavust.

Vaheruum töötab talveaiana. Külmemas kliimas saab ära kasutada passiivset päikeseenergiat, soojemas kliimas aga vältida vaheruumi abil siseruumide ülekuumenemist. Vaheruum ventileeritakse ning sinna on võimalik paigaldada päikesekaitsesüsteemid, kas siis suurlamellid või ribilamellid.

Meil projekteeritakse ja ehitatakse valdavalt ühekihilisi klaasfassaade. Üha enam pööratakse tähelepanu madalale soojusjuhtivusele: nii on välja arendatud alumiiniumklaasfassaad, mis on saanud passiivmaja sertifikaadi.

Hea sisekliima tagamiseks on vajalik ka päikesekaitse, mis Eestis lahendatakse enamasti ruumis sees olevate ruloode, kardinate vm. Parema efekti saaks aga siis, kui päikesekaitse oleks väljaspool ruumi.

Autor: Tea Taruste